Miks munitsipaaltelevisioon konkureerib meelelahutuses kommertskanalitega?

Tallinna TV jätkab kampaaniaga, kus püütakse uute seebiseriaalide ja filmidega rahva tähelepanu äratada.

Tõsi ta on, et ega muidu sellist programmi ei vaadatakski ning kuidagi peab ju vaatajaid ligi meelitama. Siinjuures tekib aga küsimus: miks on meil vaja järjekordset seebikaid ja meelelahutust täis telekanalit?

Tänapäeval on meil jalaga segada eestikeelseid meelelahutuskanaleid, mida näeb valdav enamus rahvast. Munitsipaaltelevisioon keskendugu rahva informeerimisele ja harimisele.

Peaks kajastama riigis toimuvat - sealjuures kogu riigis, mitte vaid pealinnas. Saateid võiks olla juriidilisi, poliitilisi, igapäevaseid, erialaseid, majanduslikke, ajaloolisi, teaduslikke ja nii edasi. Näeme ju liigagi sageli, kuidas inimesed jäävad oma igapäevaelu toimingutega hätta. Üheks põhjuseks ongi siin infopuudus, kui meenutame kas või elektrituru avanemist.

Munitsipaaltelevisioon ei peaks muutuma mingiks omalaadseks rahvaülikooliks, kuid veidi enam rahva harimisele võiks keskenduda küll, sest erakanalid sellega piisavalt ei tegele. Tuleks kasvatada teadlikke kodanikke ja ka patriotismi suurendamine ei ole vähetähtis - seegi on üks nüanss, mis hoiab inimesi kodumaal!

Muidugi võib ka linnatelevisioonis näidata meelelahutust, kuid siis olgu ennekõike tegemist omamaise toodanguga. Lisaks on meil ju suur arhiiv, kust ikka midagi leiab.

Ise olen ma vabariigi aastapäeval või võidupühal vargsi lootnud, et ehk näidatakse mingit doksaadet Vabadussõjast. Paraku pole seda veel olnud, ikka näidatakse igivanu saateid suitsupääsukestest või rukkililledest. Me nagu häbeneksime tundmast uhkust oma ajaloo üle. Selle asemel tuleb ekraanilt välismaiseid seriaale ja filme, mida kõik kommertskanalid on niigi täis.