Perearst Eero Merilinnu sõnul on viimasel ajal tulnud vastuvõtule mitmed tema nimistu patsiendid, enamasti just nooremapoolsed inimesed, kelle haigekassa kindlustust ei kehti.

„Arvasin, et on töötuks jäänud, aga patsiendid ütlevad, et nad töötavad küll, kuid ei taha sotsiaalmaksu maksta, kuna see on 33 protsenti,“ rääkis perearst. „Kergem olevat otse maksta visiidi eest ja siis ei pidavat ka eriarsti järjekorras ootama.“

Merilind täpsustas, et eriarsti visiit on täna haigekassa hinnakirja järgi 15.32 eurot. Üks visiit koos lihtsamate uuringutega nagu ultraheli ja vereanalüüsid läheb kokku maksma umbes 60 kuni 80 eurot. Samas igakuine sotsiaalmaks miinumumpalgalt on 105.60 eurot.

Kui sotsiaalmaksu maksmisel võtta aluseks Eesti keskmine palk, mis oli mullu IV kvartalis 916 eurot, siis tuleks selle pealt sotsiaalmaksu tasuda 302.28 eurot. Lihtne võrdlus näitab, et sotsiaalmaksu mitte makstes või makstes seda miinimumpalka pealt on võimalik kõvasti kokku hoida.

Perearsti sõnul ei saa küll mõne inimese alusel teha üldistusi, samuti ei ole perearst tema sõnul see, kes peaks maksuametit sellistest inimestest teavitama. „Võib-olla on tõepoolest vajalik tervishoiu rahastamist hakata muutma ning tuua sisse erakindlustuse aspekte,“ pakkus Merilind lahenduse. „Turutingimustes muutuks ehk ka üldine tervishoiukorraldus rohkem patsiendikeskseks ning inimese vajadustele vastavaks.“

Kasutusele võiks tulla tervisekonto

See võiks olla näiteks tervisekonto, kuhu inimene saab ise koguda raha tervisekindlsutuse jaoks. Merilinnu sõnul peab kindlasti alles jääma ka riiklik kindlustus ning kompenseerimise mehhanismid toimetulekuraskustes inimestele.

Eestlane Tõnu Samuel, kes on hetkel Jaapani resident, selgitas Jaapani haigekassa mudelit, kus inimene ise maksab 30 protsenti ja haigekassa maksab 70 protsenti. “Vahet pole, kas hambaravi või midagi muud,” sõnas Samuel. “Luksust muidugi kinni ei maksta, aga saad aru, et makstes ühtlast maksu kindlustad ennast.”

Samuel leiab, et Eesti haigekassa suurim probleem seisneb selles, et inimesel pole selge, mille eest maksu makstakse ja palju tagasi saab. “Kergesti võib jääda tunne, et ei saa midagi. Jah, ma tean küll, mis asjad maksvad, asi pole selles. Vahe on psühholoogiline,” rääkis Samuel. “See 30 protsenti siiski tekitab teatud mõtlemise, et kas mul on seda vaja või mitte.”

Samuel lisas, et Jaapani eripära Eestiga võrreldes on see, et Jaapanis on perekonnal säästud ja kultuuriliselt pole ka kombeks kurta, kui raha pole kogutud. “Eestis pole raha enamustel ja õpitud abituse demonstreerimine on võimalus teenust ning raha saada,” sõnas ta.

Eesti maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ei usu, et selliseid inimesi väga palju oleks, kes teevad püsivalt tööd ja kellel pole üldse ravikindlustust.

„Suurem osa ravikindlustuseta inimesi on ikka sellised, kes ei suuda või ei taha tööd teha,“ sõnas Lehis, kelle sõnul pole need inimesed mitte ainult pätid ja eluheidikud, vaid ka tervisehädadega inimesed, kes on töövõimetuspensioni jaoks liiga terved, aga töötamise jaoks liiga haiged.

„Kes päris mustalt tööavad ja üldse makse ei maksta, võivad olla kas mingit pidi ebaseadusliku äriga tegelejad, töötavad mitteametlikult välismaal või teevad Eestis lühikesi tööotsi näiteks ehitustel või metsatöödel, kus tööandja ei soovi töötajaga üldse töölepingut vormistada,“ ütles Lehis.

Suurem osa ümbrikupalga saajaid saavad Lehise sõnul siiski tavaliselt tööandjalt ametlikku miinimumpalka, mis tagab neile kehtiva ravikindlustuse. Lehis usub, et maksu- ja tolliamet tegeleb ümbrikupalkade probleemiga tõsiselt ja pidevalt.

Ametlikult ei maksa makse meremehed

Lehise sõnul on ka mõned olukorrad, kus ka täiesti ausalt ja ametlikult töötades ei maksta Eesti riigile sotsiaalmaksu ja töötajal ei ole ravikindlustust. Need on näiteks välismaa laevadel töötavad meremehed või mõned välismaal töötavad kaugsõiduautojuhid, samuti võivad tema sõnul Ida-Virumaa elanikud käia tööl Venemaal. Teises Euroopa Liidu liikmesriigis töötades saab isik Euroopa Liidu ravikindlustuskaardi, millega saab ka Eestis tasuta arstiabi.

„On veel mõned tululiigid, mida sotsiaalmaksuga ei maksustata ja mida võidakse ka ära kasutada maksude optimeerimiseks - näiteks dividendid ja ka stipendiumid,“ pakkus Lehis. „Spetsialistide ringis on need probleemid põhimõtteliselt teada, aga lahenduste leidmine neile on märksa keerulisem kui lihtsalt probleemi teadvustamine.“

Lehis ei usu, et süsteemi eriti muuta annaks, sest kui pikendada kindlustuskaitse ooteaega või suurendada patsiendi omaosalust raviteenuste eest tasumisel, siis sellest kannataksid ausad tööinimesed ja pensionärid jne. „Ainus töötav vahend on ikka tööandjate kontrollimine ja ümbrikupalga maksjate ning saajate karistamine,“ nägi Lehis lahendust.

Mullu kontrollis maksu- ja tolliamet ligi 1000 ehituse, majutuse ja toitlustuse valdkonnaga seotud ettevõtet, mille tulemusena määrati juurde 2,5 miljonit eurot makse, millest 475 000 eurot moodustas sotsiaalmaks. Maksu- ja tolliameti andmetel jääb riigil aastas saamata umbes hinnanguliselt umbes 67,5 miljonit eurot sotsiaalmaksu.