Riigil jääb aastas saamata ligikaudu 67,5 miljonit eurot sotsiaalmaksu
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul jääb riigil aastas saamata umbes 67,5 miljonit eurot sotsiaalmaksu.
„Sellest tulenevalt on ümbrikupalga vastane võitlus juba aastaid meie üheks tähtsamaks ülesandeks,“ märkis Lemendik. „Eelmisel aastal muutsime võitluses oma taktikat ning suurendasime oluliselt vaatluste arvu nii ehitus-, toitlustus- ja majutussektoris kui ka muudes valdkondades.“
Maksuameti eesmärgiks on välja selgitada, kas kõik töötajad kajastuvad ka tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonil.
„Kontrollid on näidanud, et deklareerimata tööjõu probleem on suur,“ tõdes Lemendik. Ta tõi näiteks ehitussektori, kus on 27 protsenti küsitletutest väidetavalt alles tööle asunud. „Oleme neil juhtumitel tuvastanud, et tegelik olukord on teine ning paljud neist töötajatest on tegelikkuses tööl pikemat aega ning saanud ümbrikupalka.“
Valmib töötajate register
Lemendiku sõnul on kontrollide eesmärk, et tööandja sõlmiks töötajatega töölepingu, maksaks ametlikult töötasusid, millelt arvestaks ja tasuks riigile seadusest tulenevad tööjõumaksud ning tagaks selliselt töötajatele sotsiaalsed garantiid.
„Praegu töötab maksu- ja tolliamet koos teiste ametkondadega välja töötajate registreerimissüsteemi, mis kohustab töötaja enne tööle asumist registreerima ja registrikannete tegemata jätmine on sellisel juhul karistatav,“ rääkis Lemendik.
Töötajate registreerimise kohustus aitab Lemendiku sõnul vähendada selliste esimest päeva tööl olevate inimeste koguarvu ja registreerimise kohustusega kaasneb eeldatavalt ka paranenud maksukäitumine.
„Maksuhaldur saab sel viisil tõhustada tööjõumaksude tasumise alast järelevalvet, sealhulgas kõrgema ümbrikupalga maksmise riskiga valdkondades nagu ehitus, toitlustus, majutus, tööstus, kaubandus, transport,“ loetles Lemendik.
Tema sõnul on amet tuttav ka sellega, et osad äriühingud deklareerivad oma töötajatele miinimumtasu, kuigi tegelikkuses on töötasu oluliselt suurem. „Oluline on siinkohal, et sotsiaalmaksu tuleb maksta ikkagi tegelikult väljamakstud tasult,“ lausus Lemendik.
„Hakkasime 2013. aastast oma kodulehel avaldama erinevate valdkondade palgastatistikat: http://www.emta.ee/index.php?id=336600. See annab nii KOVidele, tööandjatele kui ka töötajatele võimaluse muuhulgas võrrelda palkasid sama tegevusala ettevõtetes nii maakonniti kui ka Eestis tervikuna,“ rääkis Lemendik.
Statistika eesmärk on aidata kaasa ausa konkurentsi tagamisele ja äritegevuse Eesti ettevõtlusmaastikul läbipaistvamaks muutmisele.
Patustajad saavad karistuse
Lemendiku sõnul tuleb ümbrikupalga maksmise tuvastamisel ettevõttel töötajate palk ka tagasiulatuvalt deklareerida ja hilisema deklareerimise eest tasuda intressi.
Samuti on sellise tegevuse eest ette nähtud rahalised karistused nii äriühingule kui ka äriühingu juhatuse liikmetele, kes sellist käitumist võimaldanud on. Füüsilist isikut võib karistada rahatrahviga kuni 1200 eurot, juriidilist isikut rahatrahviga kuni 13 000 eurot.
Eelmisel aastal toimus ligi 1000 ehituse, majutuse ja toitlustuse valdkonnaga seotud kontrolli, mille tulemusena määrati juurde 2,5 miljonit eurot makse, millest 475 000 eurot moodustas sotsiaalmaks.
