Lõpetagem Eurovisioonile ballaadide saatmine
Võib vaielda, et oluline pole tulemus, vaid see, milline muusika ja laulja Eestit esindab või mis mulje meist jääb. Taolise suhtumise puhul pole tarvis võistulaulmisest üldse osa võtta. Naudime kaunist muusikat kodumaal, kuid Eurovisioonist tasub sel puhul kõrvale jääda.
"Ämmamoori maja" on super hea laul, mida saunapidudel koos laulda, kuid lõpuaktusel või ülikooli aastapäeva ballil võiks valida esitamiseks mõne muu tüki. Kõik on kinni kontekstis ning kui lisada kontekstile võistlusmoment, siis tuleks seda silmas pidada, mitte sellest ükskõikselt üle vaadata.
Selleks, et artist, lugu ning kogu show-element oleks silmapaistev ja publikule kaasakiskuv, ei pea liikuma äärmustesse - pean siinkohal silmas leto-svet-stiilis jaburust. On vägagi võimalik osaleda edukalt Eurovisioonil, kui loo valimisel, loomisel ja esitamisel pidada silmas justnimelt konteksti, milles nimetatud lugu edukas peab olema.
Birgiti selle aasta lugu on ilus, kuid millega see Eurovisioonil silma paistab? Mitte millegi erilisega. Häid lauljaid ja ilusaid laule on terve maailm täis. Loos "Et uus saaks alguse" pole midagi erilist, mis inimeste tähelepanu püüaks, ning just seda tähelepanu on tarvis, et punkte koguda. Selles mõttes on ka muidu võib-olla labasena tunduv "Alcohol is free" kõvasti parem, sest esitab ninanipsu seeditavas muusikalises formaadis.
Seega, kuigi ballaadid on kaunid, siis pole neil kahjuks Eurovisioonil kohta - nende aeg sellel võistlusel on lihtsalt ära elatud. Meeles pidades fakti, et tegemist on võistlusega, võiksid eestlased järgmisel aastal esindajat valides lähtudagi sellest kriteeriumist.
Tuju läheb alati alla, kui punktide andmise aeg Eurovisioonil kätte jõuab - teleka võib enamasti kindlusega, et "ega sealt midagi head tule", kinni panna.
