Aruande koostajate sõnul on vahed endiselt suured ning Kesk- ja Ida-Euroopa maad pole vanadele liikmesriikidele järele jõudnud. Pigem on elukvaliteedi näitajad nõrgenenud ka mõned vanas liikmesriigis, näiteks Vahemeremaades.

OECD riikide pingereas üksikute parema elu indeksi indikaatorite alusel on Eestil üllatavalt enim sarnasust Poola, Slovakkia, Ungari, Itaalia ja Hispaaniaga ning sarnased pole ainult materiaalse heaolu näitajaid, vaid ka sotsiaalse kapitali ja subjektiivse heaolutunde näitajad.

Teiseks üllatavaks tulemuseks on see, et Skandinaavia riigid ei moodusta ühtset gruppi. "Seega polegi üllatav, et Eesti ei sarnane Põhjamaadega, kuna sellist hea elu regiooni nagu Põhjamaad pole lihtsalt olemas," ütlesid aruande koostajad.

Eesti sarnaneb paljudes materiaalse heaoluga seotud näitajates Ungari, Läti, Poola, Tšehhi ja Leeduga, kuid suurem sotsiaalne aktiivsus, institutsionaalne usaldus ja optimism tuleviku suhtes paigutab Eesti aga hoopis Lääne-Euroopa riikide sekka.

Uuringu koostajate sõnul ei ole Eestis valitsev mentaliteet "praegu on küll raske, aga tulevikus läheb paremaks" iseloomulik teistele postkommunistlikele siirderiikidele ning see tõstab Eesti omanäolisena esile kõigi Euroopa Liidu maade seas.

OECD 36 riigist kuuluvad kõrgeima tasemega gruppi (7,5–8,0 palli) Šveits, Norra, Kanada, USA, Rootsi, Taani ja Holland. Järgmise grupi (7,0–7,5 palli) moodustavad peamiselt Lääne–Euroopa riigid – Belgia, Soome, Suurbritannia, Island, Iirimaa, Austria, Saksamaa ja Uus-Meremaa.

Keskmisest natuke kõrgema skooriga (6–7 palli) riikide rühma kuuluvad Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia, Sloveenia, Jaapan, Poola ja Tšehhi. Nende ühisjoonena võib välja tuua avatud demokraatliku ühiskonna suhtelise lühiduse, mis kehtib kõigile, v.a Prantsusmaa.

Eesti jääb gruppi, kus elukvaliteedi tase on alla skaala keskväärtuse (ca 4,5) ja kus paiknevad ka Ungari, Brasiilia, Tšiili. Samas kui Venemaa, Mehhiko ja eriti Türgi jäävad teistest maadest märgatavalt allapoole.