Inimarengu aruanne: Eesti sooline palgalõhe on jätkuvalt Euroopa suurim
Täna Tallinnas esitletud Inimarengu aruandest 2012/2013 selgus, et Eesti sooline palgalõhe on jätkuvalt Euroopa suurim, kõige väiksem on lõhe Sloveenias, Poolas, Itaalias ja Maltal.
Samas selgus uuringust, et naiste palkade suur mahajäämus ei ole iseloomulik kõigile postkommunistlikele riikidele.
Näiteks Sloveenia ja Poola on Euroopa kõige väiksemate sooliste palgavahedega, kuid Tšehhi ja Slovakkia ses suhtes Eestiga sarnased. Ehkki enamasti käib väiksem sooline palgalõhe käsikäes väiksema Gini indeksiga, pole see sugugi üldine reegel.
Kui Euroopas jääb sooline palgalõhe keskmiselt 8–18 protsendi vahemikku, siis OECD riikides on palgalõhe käärid suuremad, ulatudes 10-st 30 protsendini. See näitab aruande koostajate hinnangul, et väljaspool Euroopat, paljudes Aasia ja Ladina-Ameerika riikides on sugudevahelised sissetuleku erinevused suuremad.
Kõige suurem palgalõhe osa on Tšiilis, Lõuna-Aafrikas ja Argentinas (Tijdens, Van Klaveren 2012), seevastu Costa Rica paistab silma soolise palgalõhega alla 10 protsenti.
Arusande koostajate sõnul peaks palgalõhe näitajaid kõrvutama naiste tööturuaktiivsusega. "Mida vähem on tööturul naisi, seda tõenäolisemalt järgib töötava naise karjäär mehelikku trajektoori ning spetsiaalselt naistele mõeldud töökohti või töötingimusi pole loodud," seisab aruandes.
Töötavatelt naistelt eeldatakse, et nad ongi orienteeritud tööle ja karjäärile ning saavad siis ka nn mehepalga. See reegel võiks seletada väikesi palgavahesid traditsioonilise soorežiimiga riikides, nagu Itaalia, Malta ja Belgia.
Neis maades, kus enamik naisi on tööturul, on kujunenud naistele suunatud töökohad ning töö ja pereelu ühendamiseks sobilikud töötingimused. Tihti on need hõivealad iseenesest madalama palgatasemega, mistõttu naiste palgad üldiselt osutuvadki meeste omast
madalamaks.
"See võiks seletada, miks Rootsis, Norras, Taanis ja Prantsusmaal on üsna tähelepanuväärne sooline palgalõhe. Kui liikuda ühe ametiala raames esinevatele palgaerinevustele, siis tuleb arvestada mitmete teguritega," seisab aruandes.
Uuringu koostajad toovad põhjuste selgitamiseks välja Anspali 2010. aastal tehtud uuringu, kus uuriti Eesti soolist palgalõhet. Uuringust selgus, et ehkki mingi osa palgalõhest on omistatav struktuursetele või individuaalsetele teguritele, jääb suur osa palgalõhest objektiivselt seletamata.
