JUHTKIRI: Kust leiab Eesti riigi esindamise kulude katteks raha õpetaja, politseinik või haiglaõde?

Kui Eesti riiki esindaval presidendiproual ei jätku riigi esindamiseks 1515 eurost kuus, ei ole probleem sinna juurde veel 900 eurot leida. Aga kust leiab lisaraha samuti Eesti riiki esindav õpetaja, politseinik või haiglaõde?

Keegi ei kahtle, et oma riigi esindamine on tähtis ülesanne ja seda tuleb teha parimal võimalikul viisil. 90ndate alguses tehti seda rahapuuduse tõttu suuresti entusiasmi ja nutikuse toel - olgu siinkohal näiteks president Meri, kes USA presidendi gloobusele joviaalse ristikesega hea kalapüügikoha märkis.

Kaks aastakümmet hiljem on entusiasm ilmselt alles, kuid nutikuse on asendanud protseduurireeglitest kinni pidamisega looritatud mugavus. Täna luuakse Eesti kuvandit raha abil - imago (et mitte sõnause tuules öelda muljeloome) säilitamise ette on rakendatud tasakaalus riigieelarve ja meie esindajate euroopalik väljanägemine.

Aga kas ei piirdugi euroopalikkus vaid väljanägemisega olukorras, kus ei Läti, Saksamaa ega Soome presidendi abikaasal Eestiga võrreldavaid hüvesid pole?

Presidendi kantselei direktor Siim Raie sõnul on esimesele leedile seatavad standardid kõrged. Ja kuna nende standardite järgimine on kallis, pole riigil probleem leida lisaks 1515 eurole kuus ka 900 lisaeurot.

Aga mõelgem korraks keskmisele Eesti õpetajale, kes samuti esindab iga päev tundide viisi klassi ees Eesti riiki. Kui kõrged on standardid? Millisest seaduseaugust peab see õpetaja raha võtma, kui ta soovib end arendada ja riigi esindamise standardeid tõsta? Ainus lahendus on leida rikas mees või naine?

Sama kehtib ka politseiniku puhul. Erinevalt presidendi ametihüve seadusest on asjad väga konkreetsed, kui asi puudutab korrakaitsjana ameti abil väikese lisaraha teenimist näiteks altkäemaksu võtmise näol.

Või mida peaks tegema hooldushaiglas töötav õde? Tema ainus variant on minna Soome tööle?

„Et... see lihtsalt on niimoodi,“ võtab presidendi kantselei direktor asja kokku.