EASi kosmosebüroo juht: Eesti satelliidi start lükkub tuule tõttu veel edasi
EASi kosmosebüroo juht Madis Võõras ütles Delfile, et stardi kahe päeva võrra edasilükkamise põhjuseks oli liiga tugev ja ebasoodsa suunaga tuul atmosfääri ülakihtides, mis võib põhjustada raketi kõrvalekalde planeeritud trajektoorilit.
"Aga veelgi enam oht, et õnnetuse puhul võinuks rakett või selle osad kukkuda inimasustuse piirkonda. VEGA 02 start ei toimu ka pühapäeval (ehk meie aja järgi esmaspäeval), sest ilmastikutinigimused ei ole paranenud. Starti lükatakse nüüd edasi ühe päeva kaupa," rääkis Võõras.
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) kutsub rakettide starti jälgima raketi ehitamisega seotud firmade esindajad, ülesviidavate satelliitide omanike esindajad ja ajakirjanikud. Kuna otsus VEGA 02 stardi edaslükkamise kohta tuli vaid 30 minutit enne starti, siis viidi Kourous CSG-s kogu kutsutud külalistele mõeldud programm läbi (kohaliku aja järgi reedel, meie aja järgi laupäeva öösel).
VEGA 02 starti oli kutsutud VIP delegatsiooni koosseisus jälgima umbes 90 inimest, kes sõidutati ESA kulul spetsiaallennuga Pariisist Kouruousse ja tagasi. Eestist osalesid ESA peadirektori kutsel VIP delegatsooni koosseisus Eesti Kosmoseasjade Nõukogu (KAN) esimees Ene Ergma ja EASi kosmosebüroo juht Madis Võõras.
"Veel viibis Kourous Eestist kohal viieliikmeline ESTCube-1 tehniline delegatsioon eesotsas Silver Lätiga ning operaator Madis Ligema, kes salvestas materjali dokumentaalfilmi tarbeks ja tegi intervjuusid asjassepuutuvate inimestega," rääkis Võõras. "Kogu VIP delegatsoon naases Pariisi 5. mail, saamata oma silmaga raketi starti jälgida."
Eesti on kosmoseringkondades kaardil
Võõrase sõnul on ESTCube-1 satelliidi ehitamine ning selle kaasamine VEGA 02 lastide hulka ESA poolt toonud Eestile palju positiivset reklaami.
"ESA peadirektor Jean-Jaques Dordain ütles oma kõnes, et ta on täitnud Ene Ergmale antud lubaduse kaasata ESTCube-1 VEGA 02 lastide hulka. Aga selle põhjuseks on ESTCube-1 tehnoloogiline tase ning ESA sisuline huvi eksperimendi tulemuste vastu," tsiteeris Võõras.
Eesti-ESA koostöö on Võõrase kinnitusel arenenud hästi ning lootuste järgi saab Eestist aastal 2015 ESA täisliige, ESTCube-1-ga seotud koostöö on sellele oluliselt kaasa aidanud. "Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on kosmoseringkondades n-ö kaardil, meid teatakse ja tunnustatakse," sõnas Võõras.
Eestil on Võõrase sõnul kosmosevaldkonnas kolme liiki eesmärgid: teaduslikud, majanduslikud ja hariduslikud. "Hoolimata oma hariduslikust iseloomust on ESTCube'il tõsine teaduslik sisu ning majanduslik mõju ilmneb eeskätt projekti käigus koolitatud inseneride tulevase tööpanuse kaudu."
"Samas annab kosmosekoostöö laiemas plaanis Eesti ettevõtetele võimaluse siseneda ambitsioonikale ning konkurentsitehedale kõrgtehnoloogilisele turule. ESA liikmelisus annab teadlastele ligipääsu ESA uuringute tulemustele," rääkis Võõras veel.
Kosmosevaldkonnas ei saa lubada vigu
Võõras rõhutas, et midagi kosmosevaldkonnas saavutada on ja jääb eriliseks.
"Siin ei saa lubada eksimusi, sest vigu pole võimalik parandada ning nendel on liiga kõrge hind. Loodan, et Eestile antud võimalus viia kosmosesse, 600 kilomeetri kõrgusele orbiidile, Eestis loodud Maa tehiskaaslane, realiseerub lähipäevil," ütles Võõras lõpetuseks.
ESTCube-1 saadetakse Maa orbiidile Lõuna-Ameerikas Prantsuse Guajaana väikelinna Kourou lähedal asuvalt Euroopa Kosmodroomilt.
