Mis tõmbab peaminister Ansipit Kesk-Aasia endistesse liiduvabariikidesse?
Andrus Ansip rääkis juba mõned aastad tagasi, et Eesti peaks looma tihedamad suhted Kesk-Aasia riikidega ja viimastel aastatel on nii tema kui teised ministrid seda huvi visiitidega Kesk-Aasia endistesse liiduvabariikidesse kinnitanud. Nüüd seisab Ansipil ees Tadžikistani külastus.
Ansipi meedianõunik Liina Kersna kinnitab vastuseks, et Eesti-sugusel väiksel riigil ei ole kunagi liiga palju sõpru.
"Kesk-Aasia riikidega on Eestil võrreldes vanade Euroopa Liidu liikmesriikidega lihtsam suhelda, kuna me jagame osaliselt ühist ajalugu ja tänu sellele ka mõistame üksteist paremini. Eesti taasiseseisvumise järgne areng ja meie edusammud on Kesk-Aasia riikide jaoks eeskujuks, meid ja meie kogemusi usaldatakse," selgitab ta.
"Kindlasti on peaministri viimaste aastate visiidid Kesk-Aasiasse arendanud Eesti ja Kesk-Aasia riikide nii poliitilisi kui ka majandussuhteid. Euroopa Liidule on Kesk-Aasia strateegiliselt oluline regioon, eriti energia ja julgeolekupoliitika osas. Kesk-Aasia stabiilsus ja demokraatlik areng on kindlasti ka Euroopa Liidu, sh Eesti huvides."
Lähiajal tuleb senisest tunduvalt rohkem tähelepanu pöörata ka suurimale julgeoleku alasele väljakutsele ehk sõjalise välismissiooni lõpetamisele Afganistanis 2014. aastal.
Kõigil Kesk-Aasia visiitidel on peaministriga käinud kaasas ka äridelegatsioon. Näiteks Kasahstaniga, kus Ansip on käinud kahel korral, on majandussuhetes kasv tõesti nähtav, kinnitas Kersna. "Kasvanud on nii kaubavahetuse mahud, investeeringud kui ka koostöö erinevates valdkondades."
2011 alguses avas Kasahstan Tallinnas saatkonna konsulaarosakonna, mis selle aasta märtsis muudeti konsulaadiks. Eesti avas oma saatkonna Kasahstanis 2012. aasta mais. Tadžikistan akrediteeris oma saadiku Eestisse läinud aasta sügisel.
Jõudsalt on arenenud ka lepingud, mis on riikide suhtluse aluseks. Kõige olulisemad majandussuhete arenguks on topeltmaksustamise vältimise lepingud ja investeeringute kaitse lepped. Tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingud on viimaste aastate jooksul valmis saanud Usbekistani ja Türkmenistaniga (Kasahstaniga on see olemas aastast 2000). Ka investeeringute kaitse leping Kasahstaniga on valmis. Teistega käib veel läbirääkimiste protsess.
Viimase nelja aasta visiidid Kesk-Aasiast Eestisse ja vastupidi:
2009 Tadžikistani president Rahmon Eestis
2009 peaminister Ansip Kasahstanis
2010 Kasahstani asevälisminister Zhoshybayev Tallinnas
2010 peaminister Ansip Usbekistanis
2011 majandus- ja kommunikatsiooniminister Parts Kasahstanis
2011 Kasahstani president Nazarbajevi riigivisiit Eestisse
2011 peaminister Ansip Türkmenistanis
2012 välisminister Paet Tadžikistanis
2012 mai välisminister Paet Kasahstanis, saatkonna avamine
2012 august VVK 3. istung, Kasahstani transpordi ja sideminister Zhumagaliyev Tallinnas
2012 september peaminister Ansip Kasahstanis
2013 mai peaminister Ansip Tadžikistanis
Tadžikistanis on kaasas 15-liikmeline äridelegatsioon
Tadžikistani visiidi eesmärk on arendada Eesti ja Tadžikistani vahelisi poliitilisi suhteid ning koostööd nii ettevõtluses kui Eesti avaliku sektori kogemuste vahendamiseks. Samuti on visiidi eesmärk kinnitada Tadžikistanile nii Eesti kui Euroopa Liidu jätkuvat toetust regiooni arengule, eriti pidades silmas NATO vägede lahkumist Afganistanist 2014.aastal.
Visiidil kohtub peaminister oma sealse kolleegi Akil Akilovi ja Tadžikistani presidendi Emomali Rahmoniga. Lisaks kohtub peaminister Ansip Tadžikistani parlamendi esimehe Shukurjon Zuhuroviga. Kohtumiste teemadeks on Eesti ja Tadžikistani poliitilised- ja majandussuhted, Tadžikistani suhted Euroopa Liiduga ja Eesti toetus suhete edasiseks arendamiseks. Samuti on teemaks julgeolekupoliitika, sh Tadžikistani koostöö NATOga.
Peaministriga on kaasas ka 15-liikmeline äridelegatsioon, et aidata kaasa suhete arenemisele ettevõtete tasemel. Ettevõtjate vahelised kontaktid on seni olnud ebapiisavad, ehkki Tadžikistani sisenõudluse pidevat kasvu arvestades võiks potentsiaali olla mitmes valdkonnas. Praegu on Tadžikistan Eestile 105. kaubanduspartner. Eesti ja Tadžikistani võimalike koostöövaldkondadena võiks välja tuua transpordi, IT ning elektroonilised jälgimisseadmed. IT valdkonnas võiks potentsiaali olla nõustamises, kogemuste jagamises ning Eesti ettevõtted võiksid aidata e-teenuseid Tadžikistanis välja arendada.
Visiidi käigus toimub Eesti-Tadžikistani majandusfoorum, kus osalevad sõnavõttudega mõlema riigi valitsusjuhid ning ettevõtjad.
Äridelegatsiooni kuuluvad: Neinar Seli (Tallinna Sadam ASi nõukogu esimees), Ain Kaljurand (Tallinna Sadam ASi juhatuse esimees), Katrin Reinaste-Parve (Repo Vabrikud ASi müügidirektor), Sulev Laanpere (Savi ASi juhatuse liige), Karl Kivi (FEMW OÜ juhatuse esimees), Ahto Altjõe (EVR Cargo ASi juhatuse esimees), Andrei Birov (Sillamäe Sadam, Silmet Grupi turundusjuht), Kuno Väin (CF&S Estonia ASi juhatuse liige), Tõnu Sepp (ACE Logistics Groupi nõukogu liige), Karli Lambot (ACE Logistics Groupi nõukogu esimees), Bogdan Gogulan (Defendec ASi arendusdirektor), Sergei Balõbin (E.R.S. ASi peadirektor), Erik Sepping (Insight OÜ juhatuse esimees), Jaan Heinsoo (EASi Rahvusvahelistumise divisjoni välisinvesteeringute nõunik) ja Kristy Tättar (Eesti Kaubandus-Tööstuskoja rahvusvaheliste suhete koordinaator).
