Kinnisvaraanalüütik: magalakorteri eest saab ehk pool hooldekodu kuumaksest kaetud

Sotsiaalminister Taavi Rõivase ettepaneku kanda hooldekodu kulud hooldatava kinnisvara üürituludest peamine küsimus on kinnisvara asukohas ja seisukorras ning sellest lähtuvalt võimalikus üürihinnas.

Kinnisvarabüroo Uus Maa kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi sõnul saab küll omaste hooldamisega seotud kulusid kanda korteri üüritasust, kuid seda vaid seal, kus üürikorterite järele on piisav nõudlus.

"Eelisseisus on need, kelle korter asub mõnes tähtsamas tõmbekeksuses nagu Tallinn, Tartu või Pärnu," rääkis analüütik. "Väiksemate linnades, kus üüriturg eksisteerib, on hinnatase juba madalam ja tekib küsimus, millises ulatuses igakuine summa kõiki kulusid üldse katta suudaks."

Vähi sõnul on tal ka endal sellelaadne kogemus lähedasega olemas. "Võin öelda, et meie situatsiooni puhul ei kataks kinnisvara väljaüürimine praktiliselt mitte midagi hooldekodu kuludest. Võimalik oleks vaid müük ja seegi raha saaks mõne aastaga otsa," jõudis Vähi samale järeldusele nagu ka Tuuli Jõesaar Eesti Päevalehes avaldatud artiklis "Suremiseks on aega kolm aastat ja kuu".

Palju sõltub asukohast

Kui korter asub Tallinna kesklinnas, heas asukohas ja on heas korras, saab analüütiku sõnul päris hästi kulusid katta. "Kuid vähegi paremad hooldekodud on kallid ja näiteks kahe-, kolmetoalise magalakorteri eest saab ehk pool kuumaksest kaetud," tõdes Vähi.

Vähi sõnul pole väikestes maakohtades ja alevites klassikalist üüriturgu ju sisuliselt olemas, kortereid antakse üürile kommunaalmaksete eest, et keegigi silma peal hoiaks. Sellisel juhul pole omaste hooldamiseks vajalikust üüritulust mõtet rääkidagi.

Üürimiseks peab olema omaniku vaba tahe

Juriidilise poole pealt soovitas Vähi meeles pidada, et kinnisvara käsutamise õigus on üksnes selle omanikul, mis tähendab, et olemas peab olema omanikupoolne vaba tahe ja nõusolek, et tema kinnisvara välja üüritakse.

"Lastel ei ole õigust nõuda, et nüüd üürime, vaid selleks peab olema eelmainitud vaba tahe ja nõusolek," lausus Vähi. "Lisaks tuleb tasuda tulumaks üüritulult, mis vähendab loodetud reaalset tulu."

Veel pööras Vähi tähelepanu sellele, et üürilepingus peaks olema viide, et üür tasutakse üürniku poolt hoolekande teenuse osutaja arvele, et üüritulu kindlasti sihtotstarbepäraselt kasutataks.

"Ja kes hoiustab hooldekodus oleva inimese isiklikud asjad, mis välja üüritavas korteris või majas on? Neid ei saa lihtsalt minema visata," jättis analüütik õhku veel ühe küsitavuse, miks ei sobi sotsiaalministri ettepanek kõigile omastehoodlajatele.