Heido Vitsur: Laari nimetamine keskpanga nõukogu juhiks pani mõtlema erivajadustega inimeste tööle rakendamisele
Vastupidiselt paljudele, kes ei ole rahul sellega, et Mart Laarile tehti koht pehmeks maandumiseks, leiab majandusanalüütik Heido Vitsur, et nii tulebki toimida, ja seda mitte üksnes Laari, vaid võimalikult paljude füüsiliste puuetega inimeste suhtes.
"Mart Laari nimetamine Eesti Panga nõukogu esimeheks informeeritud inimesi ilmselt ei üllatanud, kuid sellele vaatamata vihastas või häiris neist paljusid," rääkis Vitsur Delfile. "On ju ka küünikutel mõnikord raske tunnistada seda karmi tõde, et elame ühiskonnas, kus valitseb topeltmoraal ja kus südametunnistusel kohta eriti pole, kuigi ametivannet andes räägitakse vastupidist."
Püüdkem vigadest vähemalt õppidagi
Vitsur loodab siiski, et just Laari kui kauaegse, tugeva ning silmapaistava poliitiku nimetamisel nn. mittepoliitilisele ametikohale võib ikkagi olla meie ühiskonda tervendav mõju ja seda vähemalt kahel põhjusel.
"Esiteks saime me nüüd tunduvalt reljeefsemalt kui seni näha, et mitteparteilisi olulisi ametikohti meil praktiliselt pole," tõi Vitsur välja ühe põhjuse ja lisas: "Teiseks kutsus Laari nimetamine mõtlema ka sellele, et võib-olla tuleks erivajadustega inimestesse edaspidi senisest palju mõistvamalt suhtuma hakata. Ka siis, kui nad on tugevad isiksused ja veendunud individualistid."
Eetilisem valitsemine
"Võib-olla oskame nüüd edaspidi eetikale ja moraalile ning inimlikkusele kõikjal senisest natuke enam tähelepanu pöörata, nõuda eetilisemat valitsemist ja käitumist," avaldas Vitsur. "See oleks meie edasiseks arenguks väga vajalik, kuivõrd turg väljaspool moraalset ühiskonda edukalt toimida ei saa."
Vitsur ei pea Mart Laari ametist lahkuvast Jaan Männikust halvemaks finantsistiks, kuid ometi on tal kahju, et Männiku ajajärk Eesti Panga nõukogu eesotsas nii kiiresti lõppes. "Eesti ja Eesti Pank on Männikule pangas tehtu eest palju võlgu ning võib karta, et ta töö pangas jäi pooleli," lausus Vitsur.
Kõigele vaatamata ei näe Vitsur seda, kuidas Laari saamine panga nõukogu etteotsa võiks takistada avalikkusel ja meedial nõuda ka edaspidi täielikku selgust seni avalikkuse eest kiivalt varjul hoitud küsimustes.
"Veel enam – Laar peaks just ise olema huvitatud ülestõstetud probleemide täielikust avamisest, sest vastasel juhul jääks talle alaliselt kahtlaste toimingute kinnimätsija maine," leidis Vitsur.
Kaldteede ehitamise kõrval aktiivsesse ellu kaasmine
Vitsur on enda sõnul veel rohkem huvitatud sellest, et nüüd kus erivajadustega inimeste probleem sellisel ootamatul kujul päevakorda tõusis, nende aktiivsesse ellu kaasamisele ka edaspidi rohkem mõeldakse.
"On selge, et füüsiliselt tervete inimestega on lihtsam töötada, kuid on ju terve rida ameteid, alates kassapidajast ja lõpetades presidendi omaga, kus puudega inimese töö ei pruugi vähemproduktiivseks jääda kui füüsiliselt terve inimese oma," rääkis Vitsur. "Kus maksavad üksnes inimese vaimsed võimed."
"Vastupidiselt paljudele, kes ei ole rahul sellega, et Laarile tehti koht pehmeks maandumiseks (loomulikult kui üldse tehti), leian, et nii tulebki toimida, ja seda mitte üksnes Laari, vaid võimalikult kõikide füüsiliste puuetega inimeste suhtes," ütles Vitsur.
Varsti hakkame mistahes tööjõust puudust tundma
Vitsur soovitas sotsiaalministeeriumil koos oma allasutustega puuetega inimestel ja nende rakendamisvõimalustel tunduvalt enam pilku peal hoida ja mõelda sellele, kuidas leida või tekitada senisest enam selliseid töökohti, kus puuetega inimesi saaks produktiivselt rakendada, kuidas oleks võimalik sellisteks ametiteks paremini ette valmistada.
Vitsur möönis, et olukorras, kus Eestis on ligi kümne protsendi suurune tööpuudus ja kümned tuhanded töötavad Soomes ja mujal, pole selline ülesanne kergete killast.
Tema sõnul tuleb arvestada sellega, et aeg, kus hakkame mistahes tööjõust puudust tundma pole kuigi kaugel ning et praegunegi töötajate ning ülalpeetavate suhe pole tegelikult jätkusuutlik. "Kui tõsiselt üritada, võiks siin viie kuni kümnekonna aastaga siiski midagi saavutada," lõpetas Vitsur. "Peama meeles pidama ka seda, et ühiskonna edasine kihistumine ning võib-olla isegi senise kihistatuse püsimine on meile kõigile kahjulik ja isegi ohtlik."
