Perearst Eero Merilind: eutanaasia legaliseerimine nõuab ühiskondlikku kokkulepet
Eesti Tervise Fondi juhatuse esimees perearst Eero Merilind leiab Andrei Hvostovi kirjutisest "Minu elu Annaleenaga" lähtuvalt, et eutanaasia legaliseerimine nõuab ühiskondlikku kokkulepet ja aktsepteerimist, kuid praegu ei ole Eestis sellel teemal väga tõsiselt arutatud.
"Eutanaasia küsimus ei puuduta ainult eakate elu lõpu probleeme, vaid ka õnnetustes vigastada saanute või ka väärarengutega sündinuid," märkis Merilind.
Tema hinnangul on küsimus laiem ning ta tõi näiteks, et Jaapanis on arutatud teemat, kas ja kui kaua on eetiline hoida inimest elus, arvestades, et moodne meditsiin võimaldab inimest hoida aparaatide, sondide ja kunstliku toiduga elus aastakümneid.
Merilind märkis, et liiklusõnnetustes tekkinud vigastuste korral seondub eutanaasiaga ka organdoonorlus ja sellega seotud eetilised aspektid.
Kommuunielu on paljudes riikides rakendust leidnud
Andrei Hvostovi pakutud vanainimeste kommuunielu pidas Merilind huvitavaks ideeks ja märkis, et paljudes Euroopa riikides vanadekodude uue kontseptsioonina rakendust leidnud.
"Inimesed annavad ära oma eluaseme ja vastutasuks saavad ülalpidamise, hoolduse ja toidu oma elupäevade lõpuni," kirjeldas ta. "Sageli on see teema ka sotsiaalse ebavõrdsuse allikaks, kui näiteks rikkamal inimesel on võimalik saada paremat hooldust, toitu ja elutingimusi, siis vaesed selliseid tingimusi endale lubada ei saa."
Merilinnu sõnul on tugeva sotsiaalse hoolivusega riikides inimeste vanaduspäevade veetmine vanadekodus aktsepteeritav, aga püütakse ka siiski kasutades kõiki abivahendeid ja hooldajaid aidata inimestel oma kodus hakkama saada.
Seadus kohustab vanemate eest hoolitsema
Merilind meenutas, et Eesti perekonnaseaduse järgi on vanematel kohustus oma lapsi ja lastel kohustus oma vanemaid aidata. "Sageli aga teeb elu keerdkäike ning side vanemate ja laste vahel muutub hapraks või kaob üldse," möönis ta. "Raske voodihaige kodus hooldamine on füüsiliselt ja vaimselt väga kurnav tegevus ning kõik, kes seda ise on läbi teinud, vajavad tunnustamist ning tänu."
Kuna vananemisega seotud tervisehädade hulk suureneb aasta aastalt, siis tuleks Merilinnu sõnul seda teemat arutada, et leida ühiskondlikult tasakaal.
"Oleksin hea meelega näinud näiteks rahvakogu sellel teemal arutlemas, et kas ja mis mahus peab ühiskond aitama eakaid või on see jätkuvalt ainult üksikisiku mure ja hakkama saamise küsimus," lausus Merilind.
