"Karistusseadustiku kommentaaris ollakse seisukohal, et erakonda astuma sundimine seisneb inimese psüühilise või füüsilise sunni abil mõjutamises," viitas minister karistusseadustikule.

Sama sunni mõistet kasutatakse ka näiteks pantvangi võtmise kuriteokoosseisus ja terrorikuriteo koosseisus ning nende sarnasuste alusel on selge, et jutt ei ole absoluutsest sunnist, vaid isiku mõjutamisest tema tahte vastaselt käituma ehk teisisõnu, kui sunnitav ei täida sundija ootusi, kaotab ta midagi väga olulist, selgitas Pevkur.

"Võimalust diskrimineerivate tingimusteta tööd saada võib just selliseks oluliseks hüveks pidada ning seega võib sõltuvalt konkreetsetest asjaoludest töölepingu sõlmimisel erakonda astumise tingimuseks seadmine erakonna liikmeks olla sundimine karistusseadustiku § 155 tähenduses," ütles Pevkur.

Seadus järgi on see usulisse ühendusse või erakonda astuma või selle liikmeks olema sundimine, mille eest karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

Justiitsminister vastas täna riigikogus sotsiaaldemokraatide erakonna arupärimisele, milles viidati 6. märtsi "Pealtnägijas" kajastatud juhtumile, kus ärimees Paul Kärberg (IRL) sundis hulga töötajaid oma erakonda astuma ja hääletama valimistel Aivar Koka (IRL) poolt.