"Kiirelt kasvanud kodukulud ei jäta puutumata ühtki Eesti inimest," tõdes Keskerakonda kuuluv riigikogu liige Lauri Laasi. "Paljud pered elavad niigi palgapäevast palgapäevani ja kodukulude suurenemine tekitab olukorra, kus pangakonto pole kuu lõpus mitte nullis, vaid juba miinustes."

Laasi rääkis näiteks oma heast sõbrast, kes töötab Tallinnas politseinikuna ja saab palka umbes 650 eurot, tema abikaasa on suures toidukaupluses kassapidaja ja teenib mehest täpselt poole vähem.
Neil on kaks väga toredat lasteaiaealist last ja kena 3-toaline korter.

"Selle aasta alguses rääkis sõber mulle, et tema igakuised kommunaalkulud on kasvanud suuremaks kui kodulaenu igakuine tagasimakse pangale," viitas Laasi sõbra jutule. "Ega ta seda avalikult kurtma kusagil ei hakka, vaid plaanib hoopis puhkuse ajal minna kuuks ajaks Soome ehitusele tööle."

Teiseks näite tõi Laasi keskealisest abielupaarist Pärnumaal, paarikümne kilomeetri kaugusel Pärnust. "Nad elavad oma majas, mille ehitasid vahetult pärast Eesti taasiseseisvumist. Mees ja naine käivad mõlemad Pärnus tööl ja teenivad umbes keskmist palka," kirjeldas ta. "Seega peaksid igati hästi hakkama saama."

"Umbes kuu tagasi kuulsin, et nad plaanivad oma maja maha müüa ja otsivad Pärnusse korterit. Põhjuse järele pärides sain teada, et kulud nende kodule on kasvanud nii pööraselt, et mõistlikum tundub sellest loobuda. Vastasel korral poleks neil võimalik enam toetada oma kaht ülikoolis õppivat last," lõpetas Laasi teise pere näite.

Asi pole üksnes elektris

Laasi sõnul üritavad Keskerakonna poliitilised vastased näidata, et varasemad meeleavaldused ja täna õhtul kella 20-ks kavandatud rongkäik ning elektri hinnatõusust rääkimine on mingi „Keskerakonna asi“.

"Tegelikult puudutab see ju kõiki Eesti inimesi. Sealhulgas ka IRLi valijaid, kellele lubati enne valimisi kodukulude vähendamist," ütles Laasi.

"Kui kommunaalkulude arved hakkavad rahakotist neelema juba veerandi ja rohkem, siis on see selge märk, et proportsioonid pole paigas, asi on tasakaalust väljas," ütles Laasi.

Talle hakkab ühe enam tunduma, et Eestis on valitsus kõige suurem inflatsiooni mootor ja hinnatõusu eestvedaja ja just valitsuse võimuses on elektri hinnatõusu piirata läbi mitmete meetmete nagu aktsiis, käibemaks ja keskkonnatasud.

Laasi ei väsi kordamast, et elektri puhul on 2/3 hinnast justnimelt valitsuse kontrolli all. "Pea iga kord kui riigikogus juttu teha võrgutasude küsimusest, lajatab Juhan Parts vastu süüdistusega, et me tahame energiavarustuse muuta ebastabiilseks," kõneles Laasi. "Mind aga huvitab, kas alles nüüd avastati võrkudesse investeerimise vajadus? Ja kas kohe on vaja kõik korraga ette võtta ja panna tarbija seda kõike kinni maksma?"

Üleüldine suhtumine on inimvaenulik

Laasi sõnul väljendavad riiklikud energiafirmad sarnaselt majandusministrile oma monopoolset seisundit ka suhtumises avalikkusesse ja tarbijatesse.

"Need riigikogu liikmed, kes on julgenud kritiseerida näiteks Eesti Energia tegevust, tembeldatakse kohe ettevõtte poolt asjatundmatuteks valetajateks," ütles Laasi.

Ta lisas, et pensionärile, kellele kaablirikke tõttu tuleb 500-eurone elektriarve, pakutakse olukorra lahendamiseks järelmaksu võimalust ning tasumata jäänud kahte senti ähvardatakse minna kohtu kaudu tarbijalt välja nõudma.