Baga omavalitsuse ametnik Lawan Kole ütles pühapäeval Borno osariigi ametnikele, et kokkupõrked algasid Baga linnas reedel ning kestsid tunde. Maetud on 185 surnukeha, inimesed jätkavad surnute otsimist, lisas ta. Vaenutegevuse käigus andsid tsiviilisikutega asustatud piirkondades sissid tuld õlalt lastavate granaadiheitjatega, valitsusväed vastasid neile kuulipildujatulega, teatab Associated Press BNS-i vahendusel.

Islamisissid kasutasid brigaadikindral Austin Edokpaye sõnul raskekuulipildujaid ning õlalt lastavaid granaadiheitjaid. Lisaks kasutasid nad kokkupõrke ajal tsiviilisikuid inimkilbina, lisas kindral.

Mõned Tšaadi järve ääres asuva peamiselt kalandusega tegeleva kogukonnaga Bago elanikud otsustasid reedel lahingutegevuse tõttu linnast põgeneda. Alles pühapäeval pidasid võimud olukorda linnas piisavalt turvaliseks et minna hävingut inspekteerima. Kogu alal leidus põlenud maju, ärisid ning sõidukeid.

Suurt osa ohvritest ei olnud võimalik põletuste tõttu tuvastada, mistõttu ei saa võimud avaldada täpseid andmeid tsiviilisikutest hukkunute kohta. Kohalike elanike sõnul põles lahingu tagajärjel maha terveid linnaosi. Islamitraditsiooni järgides maeti hukkunud niipea kui võimalik.

Kindrali sõnul sai kokkupõrge alguse pärast seda, kui valitsusväed piirasid sisse mošee, kus nende informatsiooni kohaselt varjasid end Boko Harami sissid. "Kui me [valitsusväed] oma ridu täiendasime ning mošee juurde naasime, avasid sissid meie pihta granaadiheitjatest tule, see põhjustas suure osa põlengutest," lausus Edokpaye.

Kohalike elanike sõnul aga on hävitustöö eest suuresti vastutavad hoopis valitsusväed, mis panid lahingu käigus sihilikult mitmele hoonele tule otsa.

Sissid on Nigeeria valdavalt moslemitega asustatud põhjaosas sissirünnakuid korraldanud alates 2010. aastast.

Boko Harami valitsusvastase ülestõusu tagajärjel on Nigeerias alates 2009. aastast surma saanud vähemalt 3000 inimest.