Portaali Ostkraft.ru teatel on see vastus Eesti võimude samasugustele tegudele. Portaali teatel on hästi teada, et Persidski pole varjanudki fakti, et ta töötab kaitsepolitsei heaks diplomaatilise kattevarju all. Ta olevat kaitsepolitseis eri versioonide kohaselt kas majori või kapteni auastmes.

Välisministeeriumi pressiesindaja Minna-Liina Lind teatas Delfile, et Persidski on praeguseks Peterburi konsulaadist tagasi Eestis. "Tegemist on Vene poole vastusammuga Eesti ametkondade varasemale samalaadsele otsusele," teatas Lind.

Venemaa uudisteagentuur Interfax tunnistas kolmapäeva õhtul, et neil ei õnnestunud Persidski väljasaatmise kohta Vene võimudelt saada mitte ühtegi kommentaari, kirjutab BNS.

Tõenäoliselt on Persidski väljasaatmine vastus Eesti võimude hiljutisele otsusele mitte anda viisat viiele venelasele, kes soovisid osaleda Tallinnas toimuval Gortšakovi nimelise avaliku diplomaatia toetuse fondi korraldataval ümarlaual.

Vene välisministeeriumi pressiesindaja Aleksandr Lukaševitš ütles 4. aprillil Moskvas ajakirjanikele, et "selline Eesti-poolne ebasõbralik samm ei jää kindlasti meie poole tähelepanuta".

Tema sõnul esitas Venemaa Eesti välisministeeriumi ja Eesti saatkonna kaudu Moskvas ametliku järelpärimise.

"Nagu meile selgitati, on keeldumisotsuse formaalseteks põhjuseks mingid tehnilised ebatäpsused ankeediandmete vormistamisel ja viisadokumentide täitmisel. Hoolimata nendest selgitustest, on täiesti ilmne, et Eesti võimudele ei meeldi meie kahe riigi kodanikeühenduste vahel arenev dialoog, mis väljub ametliku Tallinna jutlustatavate Venemaa-vastaste dogmade raamest," rõhutas Lukaševitš.

Välisiministeeriumi pressitalitusest öeldi tollal Delfile, et viisataotluste osas tehtud konkreetseid otsuseid ei ole võimalik neil kolmandatele isikutele kommenteerida.

Otsus keelduda viiele Venemaa kodanikul viisa andmisest tehti välisministeeriumi kinnitusel koostöös teiste ametkondadega.

Franek Persidski töötas 2007. aastal Moskva saatkonnas pressiesindajana ajal, kui Tallinnas pronkssõduri teisaldamise tõttu toimusid saatkonna juures suured meeleavaldused ja suursaadik Marina Kaljuranda üritati rünnata. Sellest ajast on pärit ka loo juures olev pilt.