Keemiline kastreerimine ei ole siiski vaid medikamentide andmine kandikul ja palve need sisse võtta, vaid ka pidev psühhiaatripoolne järelevalve ning hindamine, kas ravi mõjub ja seda võetakse tõsiselt. Kui mitte, siis tuleb pedofiilil vangi tagasi minna ja oma karistus ära kanda,“ rääkis Maripuu Delfile.

„Sundravi, isegi kui see oleks lubatav, ei ole kahjuks maailma kogemuses nii edukas, kui ravi, mille saaja ise samuti mõistab vajadust ja on huvitatud selle läbitegemisest. Seepärast peabki keemiline kastreerimine olema kombinatsioonis ravi ja vangistus,“ leidis ta.

Tulevikus ei välistaks Maripuu võimalust, et keemiline kastreerimine laieneb ka pikemalt vangi mõistetud pedofiilidele ja seksuaalkurjategijatele (hetkel saab seda rakendada kuni kaheks aastaks vangi mõistetute puhul – toim), sest parem oleks ka neid enne vangistuse lõppu ja ka vabaduses ravida ning hoida seeläbi kuriteod laste vastu, kui lasta nad lihtsalt välja.

Juunist jõustuva seadusemuudatuse kohaselt kavandatakse ühe võimalusena ravi kohaldada ennetähtaegse vabanemise eeltingimusena. Teise kompleksravi kohaldamise võimalusena nähakse vangistuse osalist asendamist raviga.

Mõlemal juhul peab olema isikule karistuseks määratud kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus.

Vangistus osalisel asendamisel kompleksraviga võib ravi kesta ajaliselt kauem kui reaalne vanglakaristus. Samas on aga sel juhul isikule tagatud väiksem vabadusepiirang ja ravi kohaldamine riigi kulul.