Martinson ütles, et on aastaid üritanud sisse viia perearstide õhtust ja nädalavahetuste valveteenistust lastehaigla juures, nagu see sujub edukalt näiteks Helsingis, kuid see pole õnnestunud.

„Usun, et kui haigekassa teeks rahastamisotsuse ning lastehaigla juures toimuks tööpäeva välisel ajal perearsti valvevastuvõtt, väheneks haigla koormus, paraneks haigla ja perearstide koostöö ning leeveneks emade rahulolematus.“

Martinsoni sõnul on rahulolematus haigestunud laste arstilepääsus ja ravis on tingitud nii perearstide koostöötahte puudumisest kui haigekassa rahastamisotsustest.

"Seisukoht, et haiglad, sh Tallinna lastehaigla on ise rahaliselt huvitatud, isegi nautides patsientide tulva, nagu sõnastas perearstide esindaja, on kaugel tõest. Selge on, et lastehaigla töötab võimete piiril, püüdes igati abi ja kompetentsi jagada, kuid olukord ei ole normaalne," ütles Martinson.

Martinsoni sõnul on lubamatu kõrges palavikus väikelast väntsutada pikkades arstijärjekordades, veel vähem ravida nn telefoninõustamisega. "Perearst peab külastama haiget imikut tema kodus, andes ühtlasi emale kohapeal vajalikke näpunäiteid. Aastakümnete eest, mil lapsi oli kordades enam ning arstidel puudus isiklik transpordivahend, oli see ometi võimalik," lisas ta.

Viimati suure tähelepanu alla tõusnud teema haiglate EMO-de, sh lastehaigla vastuvõtuosakonna ebaloomuliku koormuse üle on vallandanud terava diskussiooni haigla- ja perearstide vahel.

"Tallinna perearstid on väljendanud seisukohta koduvisiitide ebaotstarbekusest, kuna kodus ei saa teha vajalikke uuringuid, küll aga soovitanud küsida nõu telefoni teel. Siin on ju ilmselge vastuolu, sest kuidas saab arst anda hinnangut või diagnoosida ilma patsienti, eriti väikelast nägemata," märkis Martinson.