Kadri Liik: Margelovi isik piirilepingu saatust ei mõjuta
Vene parlamendi väliskomisjoni esimehe Mihhail Margelovi minevik ega seotus korteriskandaaliga ei mõjuta Eesti-Vene piirileppe kõnelusi ning lepe sõlmitakse ikkagi siis, kui Putin ja Venemaa seda tahavad ning Tartu rahu küsimuses kokkuleppele jõutakse, sõnas rahvusvahelise kaitseuuringute keskuse vanemteadur Kadri Liik.
"Ma ei arva, et Margelovi isik piirilepingu saatust kuidagi oluliselt mõjutaks – ükskõik kas positiivses või negatiivses suunas. Piirileping saab teoks siis, kui president Putin ja Vene välisministeerium seda tahavad. Ning kui Eesti jõuab Tartu rahu mainimise või mittemainimise osas mingile sellisele lahendusele, mis venelastele vastuvõetav on," kommenteeris Liik Delfile endise tippsportlase Mait Riismani arvamusartiklit kommenteerides.
Teadur lisas, et reaalselt on piirilepngu vormistamine ikkagi valitsuste ehk siis välisministeeriumide töö ning seega ei oma läbirääkijate isikud suurt tähtsust.
"Parlamentide asi on see [piirileping] hiljem ratifitseerida. Eelnevad parlamentide-vahelised konsultatsioonid saavad aidata kaasa atmosfääri loomisele, jne; ka võivad nad vahetada mõtteid ratifitseerimisseaduste sõnastuse üle, aga tegu ei ole siiski diplomaatiliste läbirääkimistega selle sõna kitsas ja ranges mõistes," lisas Liik.
Endine tippsportlane ja Moskva eluga kursis olev Mait Riisman küsis täna Delfis avaldatud arvamusloos, et kas me ikka teame, kellega riigikogu delegatsioon Moskvas läbirääkimisi pidamas käis.
"Loodan, et Eesti eriteenistus meie parlamendikomisjoni sellest informeeris, kuid miks mitte seda ka rahvale avalikustada. Mees, kes Venemaa poolelt Eestiga juba mitmeid aastaid asju ajab, senati väliskomisjoni esimees Mihhail Margelov, pärineb väga auväärsest sõjaväelisest klannist. Juba tema vanaisa, Nõukogude Liidu kangelane Vassili Margelov teenis Teise maailmasõja ajal armeekindrali auastmeni. Aga Mihhail Margelovi isa, kindralpolkovnik Vitali Margelov, praegune Venemaa riigiduuma liige, loomulikult Ühtse Venemaa poolt, oli üleüldse 80ndatel aastatel KGB esimese peavalitsuse 5. osakonna juhataja. See osakond tegeles otseselt Euroopa riikidega ja ei oma mingit tähtsust, kuidas seda täna nimetatakse. Hiljem sai Mihhail Margelovi isast Nõukogude Liidu vastuluureteenistuse direktori asetäitja operatiivtöö alal, see tähendab, et ta vastutas otseselt residentuuri ja luurajate värbamise eest. Need faktid ei ole Eesti meedias valgustamist leidnud," kirjutas Riisman.
Riisman juhtis tähelepanu ka asjaolule, et Margelov on segatud ka hiljuti lahvatanud afääri, kus teda süüdistatakse kahe korteri omamises Miamis, kuigi seadus seda ei luba. Margelov ise on kõiki süüdistusi aga eitanud ning väidab, et tegemist on tema nimekaimuga.
"Kas valetavat meest, kellele usaldusväärsus Pihkva oblastis, kust teda Senatisse delegeeriti, langes 75 protsendi võrra, saab läbirääkimistelaua taga uskuda? Või kas Margelovit ei olegi volitatud oma patu lunastamiseks meie delegatsiooniga mitmetunnilist juttu ajama, ausalt öeldes, ei millestki? Näitabki see meisse suhtumist? Ta on ikkagi sama kandi mees," kirjutas Riisman.
