„Keegi ei ole kuningat valinud,“ ütles meeleavaldusel osalenud Verónica Ruiz The Locali vahendusel. „Me tahame referendumit. See oleks aus ja demoktaatlik viis teada saada, mida inimesed tahavad.“

Meeleavaldus kutsuti kokku Hispaania teise vabariigi aastapäeva tähistamiseks. See kuulutati välja 1931. aasta 14. aprillil ning sellele järgnes kindral Francisco Franco 40 aastat kestnud diktatuur pärast aastatel 1936-1939 kestnud kodusõda.

Kuningas Juan Carlos juhtis pärast Franco surma 1975. aastal Hispaania parlamentaarsesse demokraatiasse ja konstitutsioonilisse monarhiasse.

Kuningliku perekonna skandaalid on aga rahva usalduse monarhia vastu kõikuma löönud. Lisaks sellele on ka riigi majandus rängas kriisis.

Aasta tagasi, kui tööpuudus jõudis rekordilise 26 protsendini, selgus, et kuningas oli sõitnud Botswanasse elevandijahile ja murdis kalli reisi ajal jala.

75-aastane monarh oli sunnitud rahva ees vabandama.

Kuninga noorem tütar infanta (printsess) Cristina nimetati aga kahtlusaluseks korruptsioonijuurdluses, mille peategelane on tema abikaasa Iñaki Urdangarin, keda süüdistatakse miljonite regionaalsetele valitsustele ja tema juhitud mittetulundusühingutele makstud eurode kõrvaldamises aastatel 2004-2006.

Toetus Hispaania monarhiale on langenud teadaolevalt ajaloo madalaimale tasemele – 54 protsendini, selgus ajalehe El Mundo jaanuaris avaldatud küsitlusest.

„Arvestades praegust olukorda Hispaanias, on see, mida me vajame, vabariik ja Borbónide perekonna prohmakatele lõpu tegemine,“ ütles 20-aastane tudeng Anabel Galiano, viidates Hispaania kuninglikule perekonnale.