Teie majandusprogramm sisaldab suuri kulutisi ja maksulangetusi. Kuidas on kavas see kinni maksta?

See küsimus on täiesti tarbetu. Kuidas me maksame siis praegu kinni neid tohutuid väljamakseid, mis lähevad EFSFidesse ja EMSidesse ja igasugustesse Küprose ja Kreeka pakettidesse? Aastate vältel oleme kuulnud juttu, et meil ei ole raha selle, teise ja kolmanda tegemiseks, ei saa Tartu maanteedki valmis ehitatud, aga kui oli vaja maksta miljardilisi summasid välja, siis see summa leiti nagu niuhti, tõmmati avalikud teenused koomale jne. Kõnes on kõik öeldud. Tööhõivega tegelemine, töökohtade loomine, Eesti ettevõtluse edendamine, vajaduse korral riikliku abiinvesteeringu tegemine, väljaviidava kapitali maksustamine.

Väljavõtteid Helme kõnest EKRE kongressil
Mida me siis teha kavatseme? Peame vajalikuks asutada riikliku panga, kuhu koondame kõigi riigiasutuste ja omavalitsuste vahendid, mis praegu teenivad tulu võlakriisi tekitanud välismaistele kommertspankadele. See pank toimiks ühtlasi ka pikalaenupangana noorte perede – ma rõhutan: perede! – eluasememurede lahendamiseks, kusjuures iga sündinud laps kustutaks 25% noore pere eluasemelaenust. Me võtame täies mahus riigieelarve kanda laste huvialaringide ning õppevahendite kulud, mis – andku inimesed endale aru – on tühised summad võrreldes selle rahaga, mida maksame ära euro päästefondidesse.


-//-


Vaatame üle ka pensioniaastate arvutamise koefitsendid, arvestades ka laste kasvatamist staažina.


-//-


Me ei nõustu loosungiga, nagu oleks Eesti madalate maksudega õhuke riik. Vastupidi, Eesti riigi paksus on möödumas Põhjamaadest ja meie üldine maksukoormus üks Euroopa suuremaid. Peame vajalikuks maksude langetamist, kuid eelkõige peame siin silmas kaudseid makse. Majanduse elavdamiseks ja rohkema raha jätmiseks inimeste taskusse peame vajalikuks langetada toiduainete ja arstimite käibemaksu nullini, üldist käibemaksu aga vähendada 10 protsendini. Peame vajalikuks vähendada kütuseaktsiisi ja kaotada ära elektriaktsiis. Need on maksud, mis löövad kõige valusamalt kõige vaesemat inimest. Samas peame hädavajalikuks maksustada tuluna raha, mille rahvusvahelised firmad, eriti pangad, viivad Eestist välja. Oleme veendunud, et maksualandused toovad kaasa majanduskasvu, mis juba mõne aastaga taastab maksulaekumised samale tasemele, kui see oli enne maksude langetamist.


-//-


Me julgeme mõelda ka suurelt. Olgu selleks Euroopa laiusel kiirraudtee ehitamine Tallinnast Pärnu ja Riia kaudu Berliini või kogu Põhjalasse elektrit eksportiva tuumajaama ehitamine Eestisse, või neljarealise kiirtee jõuline rajamine mitte üksnes Tartusse vaid koguni Võrru, või silla ehitamine mandrilt Saaremaale, või ajaloolise Narva südalinna taastamine sõjaeelsel kujul – need on projektid, mis erinevalt praeguste võimurite rumalast laristamisest looks Eestisse midagi suurt, püsivat ja lisaväärtust tekitavat. Need on projektid, mis toovad Soomest ja Norrast tagasi ehitajad, Inglismaalt ja Ameerikast insenerid ja infotehnoloogid. Need on projektid, mis vajavad meie teadlaste ajusid ja need on projektid, mille nimel võiks – erinevalt Kreeka pankade päästmisest – riik mõistlikul määral isegi laenu võtta.
Oleme muide isegi arutanud, kui suured need summad võiksid olla. Ma olen praegu maal, tegelen puude ladumisega, ei suuda peast öelda. Aga see kõik pole nii müstiline. See on väga tüüpiline ründav küsimus. „Kust te selle raha võtate?“ Võtame! Majandusest võtame! Raha on kõik olemas. See raha liigub, ainult et see raha läheb Eestist välja. Miks me nii vaesed oleme? Miks me palk nii väike on? Aga sellepärast, et raha läheb välja. Sellepärast, et riik raiskab raha. Sellepärast, et kujunenud on korruptiivne süsteem, kus ühed saavad oma tööpanuse eest ebanormaalset palka ja teised saavad oma tööpanuse eest samuti ebanormaalset, aga ebanormaalselt väikest palka.

Rahandusministeerium ütleb, et Euroopa abipakettidesse pole läinud peaaegu üldse tegelikku raha, vaid peaaegu üksnes garantiid.

Aga missugune raha keerleb meil siis praegu selles EMSi nimelises pangas? See on reaalne raha, mida me maksame.

Need ei ole ju miljardid, me räägime oluliselt väiksematest summadest.

Aga miks me siis kokkuhoiurežiimi teeme? Aga miks me paneme kinni kõikvõimalikke avalikke teenuseid, kui meil raha nii palju on ja raha tegelikult kusagile ei lähe?

Ehk teie programmi jaoks on raha olemas, aga see tuleb Euroopa päästefondidest välja võtta ja sinna uut raha enam mitte panna?

Te väänate mu sõnu.

Aga kust see raha siis tuleb?

Aga ma ju selgitasin teile, kuulake palun ja lugege see tekst uuesti üle. See tuleb ettevõtluse arendamisest. Eesti ettevõtluse arendamisest. Väikeettevõtlusest. Ma olen ka väikeettevõtja. Mul liigub ka, mitte väga suuri summasid, aga liigub. Siis tulevad maksud. Kui väikeettevõtjaid on rohkem, siis see raha liigub ja selles tuleb ka väiksema käibemaksuga lõppude lõpuks rohkem käibemaksu kui sellest, kui meil ei ole ettevõtlust ja meil ei ole praegu ettevõtlust. Meil on väga vähe ettevõtlust, eriti maapiirkondades. Teiseks, lugege kokku, kui palju maksuvaba raha on aastate jooksul siit ära viinud suurpangad ja muud välisettevõtted. Need on hiiglaslikud summad. Sealt see raha tuleb. Ei ole mõtet mind rünnata. „Kust see raha tuleb?“ Tuleb küll, see raha on olemas.