Marju Lauristin: Riigikogus valitud president muutub erakondade pantvangiks

Täna arutati riigikogus taas presidendi otsevalimise üle. Alates 1993. aastast on seda teemat tõstatatud 11 korda. Presidendi otsevalimised olid jutuks ka rahvakogu arutelupäeval, kus Delfi ja Eesti Päevalehe aruteluringis osales eksperdina Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin.

Kui presidendil oleks suurem rahva mandaat, tähendaks see Lauristini hinnangul seda, et rahvas tunneks ka ise suuremat vastutust. Samas eeldaks see presidendi valimiskampaanialt hoopis teistsugust ülesehitust: „See ei saa olla isikute iludusvõistlus, vaid siin peab olema nii nagu Soomes – väga põhjalik riigi ja ühiskonna probleemide vaagimine.“

„Niinistö ja Haloneni kampaania ajal analüüsiti rahvaga koos läbi kõik ühiskonna valupunktid ja probleemid. Presidendikandidaadid pidid andma oma väga selgeid seisukohti. Tegelikult oli sel rahvast ühendav ja rahvast hariv, poliitikale väärtuselist alust tagasi toov tähendus. Mina mõtlen, et Eestis võiks see ka olla. Küsimus pole mitte selles, et rahvas valib ei tea, mis isikut. Küsimus on selles, mida meedia teeb. Küsimus on selles, kuidas see kampaania ehitatakse – kas on mõeldud sellele, et see aitaks meie poliitika väärtuspõhisust suurendada või see ongi järjekordne kommertsüritus. Minu meelest see on see teema, miks kardetakse otsevalimisi – et ahah, manipuleeritakse, mingid suhtekorraldajad, kampaaniameistrid, iludusvõistlused ja nii edasi...“ ütles Lauristin.

Küsimusele, kas viimased presidendivalimised aitasid Eestis nende eelnimetatud väärtuste tähtsustamisele kaasa, vastan Lauristin järgmiselt: „Siin oli väga palju mängu, aga mis on hoopis tõsisem, on see, et kuna meil president valitakse ikkagi riigikogu poolt, siis president muutub riigikogu erakondade pantvangiks. Ja see on see, millest tahetakse välja saada.“

Vaata videost, mis teemad seoses presidendiga veel tõstatusid.