Mardna rääkis Delfile, et see võib olla lihtsalt meditsiiniline kokkusattumus, et antud juhul üheksast patsiendist kolmel tekkisid tõsised tüsistused. „Siinkohal ei saa mingeid üheseid otsuseid teha, iga juhtumit tuleb käsitleda eraldi,“ ütles ta.

„Kui üheksast kolmel juhul tekkis tüsistus, siis peame patsientide algparameetreid võrdlema nende teiste, võib-olla saja patsiendi algparameetritega, siis saame järeldusi teha. See on väga spetsiifiline küsimus ja õige järelduse saab teha, siis kui kõiki andmeid võrrelda saame. Praegu tehakse järeldusi asja sisust midagi teadmata,“ sõnas Mardna.

Ajakirjanduses tehakse tema sõnul tihtipeale meditsiinist rääkides see viga, et võrreldakse võrreldamatuid parameetreid.

„Ma arvan, et need (Ida-Viru maovähenduslõikuste tüsistused - toim) võisid olla halbade asjaolude kokkusattumise tagajärg, sest kirurg, kes opereeris, on väga hea ning kogenud. Seda, et kirurg ei olnud pädev, antud juhul öelda ei saa,“ rääkis Mardna.

Õige hinnangu saab tema sõnul anda ainult siis, kui kõikide riigis tehtud selliste lõikuste algparameetreid võrrelda.

Seda, kas tüsistuste tekkimisele võis kaasa aidata see, et tegemist oli raviasutusega väljaspool Tallinna või Tartut, ei saa Mardna sõnul öelda. „Ei saa nõustuda, et Ida-Viru keskhaigla oleks väike haigla. See on vabariigi keskhaigla, kus on õigus neid operatsioone teha. See pole mingi nurgatagune asutus,“ lisas ta.

Ajakirjanduses asjade arutamine ebakompetentsel tasemel kahjustab Mardna hinnangul rängalt kodanike usaldust enam-vähem normaalselt tegutseva tervishoiuvaldkonna suhtes.

„Järjest tuleb artikleid, mis vähendab usaldust, kuid ravi toimub ainult siis, kui ravitava ja ravija vahel on usaldus,“ leidis ta.

Mardna meenutas, et on teada juhtumeid, kus arste kahtlustatakse ajakirjanduses vales käitumises, kuid hiljem selgub, et nad tegid kõik õigesti.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid