“Osad poliitikaanalüütikud on juba tulevikus käinud ning avaldanud skepsist, et riigikogu ei võta tehtud ettepanekuid kuulda, kuid kindlasti nii see pole. Oleme tänulikud tehtud töö eest ja olen päris kindel, et kõik fraktsioonid riigikogus hakkavad neid põhjalikult analüüsima. Suurem kaasamine seadusloomes, poliitilise konkurentsi suurendamine ja erakondade rahastamissüsteemi täiustamine on samaaegselt nii rahvakogu, riigikogu kui ka laiema avalikkuse huvides," kommenteerid Holsmer. 

Ta nentis, et kuigi  enamik rahvakogu laual arutlusel olnud ettepanekuid on riigikogus eri vormides olnud diskussiooni objektideks juba aastaid,  annavad rahvakogu arutelud  kindladsti värsket infot inimeste seisukohtade ja meelsuse kohta.

"Kui mõelda, millised ettepanekuid võiksid leida parlamendis toetuse, siis poliitilise konkurentsi suurendamine läbi erakonna loomiseks vajaliku liikmete arvu langetamisega, on kindlasti üks neist," tõdes Holsmer.  Hetkel on erakonna loomuseks vaja koondada 1000 inimest. "Kui mitmel inimesel võimaldada erakonda luua tulevikus, on eraldi arutelu teema, aga miks mitte analoogselt teiste mittetulundusühingutega nagu ka rahvakogu arutelul välja pakuti. Valimistel osavõtuks nõutava kautsjoni suuruse vähendamine või osaliselt toetusallkirjadega asendamine tundub samuti mõistlik mõte."

Mis puudutab erakondade riigieelarvelist rahastamist, siis püsiva toetuse võiks tagada erakondadele, kes on saanud valimistel 2,5%‒5% häältest. "Kuhu täpselt see piir tõmmata, on jällegi otsustamise koht, kuid see aitaks kaasa parlamendist välja jäänud erakondade püsimisele ja normaalsele toimimisele ka valimistevahelisel perioodil. Samuti usun, et erakondade rahastamise järelvalve komisjoni volituste laiendamine eesmärgiga tõhustada kontrolli erakondade üle ja motiveerida erakondi hoidma oma rahaasjad korras, ei tohiks samuti riigikogus suurt vastusseisu kohata," lausus riigikogulane.