FOTOD JA TULEMUSED: Rahvakogu kõige üllatavam otsus: "ei" presidendi otsevalimisele!

Tallinna Lauluväljakul oodatust pisut väiksemas koosseisus kogunenud Rahvakogu ütles muude otsuste hulgas "ei"-sõna presidendi otsevalimistele ja riigikogulaste kuulumisele nõukogudesse ning "jah"-vastuse varjatud annetuste kriminaliseerimisele.

Just presidendi otsevalimistele vastuolemist häältega 59-41 pidas sotsioloog Juhan Kivirähk ürituse lõpuintervjuus kõige üllatavamaks otsuseks, kuna rahvaküsitlused on tavaliselt näidanud vastupidist tulemust. Tõsi, Rahvakogu ei pidanud seda küsimust muude teemade hulgas kuigivõrd tähtsaks.

Kuigi 500 kutsutud rahvakogulasest jõudis lauluväljaku ruumidesse pisut üle 300 ja enamikel hääletustel jäi osalejate hulk alla 300, pidas Rahvakogu peaorganisaator Urmo Kübar üritust õnnestumiseks.

"See, mis ma nägin, olid väga huvitavad ja elavad arutelud, kus tunti huvi teiste öeldu vastu ja vaieldi. Sellest arutelust võiks eeskuju olla võtta nii mõnelgi valitud kogul. Sellega ei taha ma öelda, et see tänane asendkas neid teisi arutelusid," ütles Kübar, rõhutades, et ükski eestimaalane ei peaks eeldama, et üks "superseadus" Eesti elu korda teeb.

Arutelupäeva tulemusel kujundatud eelistused annab president Toomas Hendrik Ilves Riigikogule koos kõigi Rahvakogu veebilehel tehtud ning seejärel süstematiseeritud ja mõjuanalüüsiga varustatud ettepanekutega.

Vaata kõiki Rahvakogu hääletustulemusi:

1. TEEMA: RAHVA KAASAMINE

Kas pead vajalikuks reguleerida seadusega, kuidas on tagatud avalikkuse informeerimine ja võimalused õigusaktide ettevalmistamise erinevates etappides osaleda?
"Jah" vastas 84 % vastanutest

Millist varianti pooldad: 1) Jätkata Rahvakoguga praegusel kujul, vabatahtliku algatusena, kui selleks leitakse vajadust, aega ja võimalusi; 2) Näha riigieelarvest ette vahendid Rahvakogu alaliseks tegutsemiseks, et koguda erinevatel teemadel ideid, neid arutada ja Riigikogule esitada?
71% pooldas esimest, 29% teist varianti.

Kas pooldad ideed kohustada Riigikogu arutama rahvaalgatusena esitatud ettepanekut, kui selle poolt on antud teatud hulk (näiteks 25 000) valimisõigusliku kodaniku allkirja?
95% pooldas ideed

Kas pooldad ideed lihtsustada seaduseelnõude ja muude riigielu küsimuste rahvahääletusele panemise korda?
74,5% pooldas ideed

Milline neist on su meelest kõige olulisem?
1) Igapäevase poliitikakkujundamise avatus - 23%
2) Rahvakogu jätkamine ühisloomekeskkonnana - 19%
3) Rahvaalgatusena tulnud ettepanekute arutamine Riigikogus - 42%
4) Rahvahääletuse lihtsam kasutamine riigielu küsimuste otsustamisel – 18%

2. TEEMA - ERAKONDADE RAHASTAMINE

Millist varianti pooldad? 1) Jätta kehtima praegune kord, kus erakondade riigieelarveline toetus on seotud viimastel valimistel saadud Riigikogu kohtade arvuga; 2) Muuta praegust süsteemi nii, et pool toetust jagatakse Riigikokku pääsenud erakondade vahel võrdselt ja pool toetust kõigile valimistel kandideerinud erakondadele vastavalt saadud häälte arvule.
87% vastajatast pooldas varianti 2

Millist varianti pooldad? 1) Jätta kehtima praegune kord, kus erakonnale tohib annetada ainult üksikisik; 2) Muuta praegust korda ja lubada erakondadele annetada ka juriidilistel isikutel.
78% vastajatest pooldas praeguse korra kehtima jäämist

Millist varianti pooldad? 1) Säilitada praegune kord, kus erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest ei ole kriminaalvastutust ette nähtud; 2) Muuta õigusakte selliselt, et erakonnale tehtava anonüümse, varjatud või juriidilise isiku annetuse vastuvõtmise eest nähakse ette kriminaalvastutust.
85% pooldas varianti 2

Millist varianti pooldad? 1) Jätkata praeguse süsteemiga, kus kontrollitakse tulude ja laekumiste seaduslikkust ning vaid valimiskampaania kulusid; 2) Suurendada erakondade rahastamise järelevalve organi volitusi kontrollida riigi rahastatud erakondade ja nende sidusorganisatsioonide kogu majandustegevust.
86% pooldas varianti 2

Milline neist on su meelest kõige olulisem?
1) Riigieelarveliste toetuste sidumine valimistel saadud häälte arvuga - 28%
2) Kes tohib erakonnale annetada - 14%
3) Karistused ebaseaduslike annetuste tegemise ja vastuvõtmise eest – 22%
4) Erakondade rahastamise kontrollorgani volituste suurendamine - 36%

3. TEEMA – POLITISEERITUSE VÄHENDAMINE

Millist varianti pooldad?
1) Jätkata praeguse süsteemiga, kus Riigikogu liikmed võivad kuuluda nõukogudesse ja saada selle eest töötasu. 9%
2) Keelata Riigikogu liikmetel nõukogudesse kuuluda. 62%
3) Lubada Riigikogu liikmetel küll nõukogudesse kuuluda, aga mitte lubada selle eest töötasu saada. 29%

Kas pooldad ideed kehtestada seadusega riigi ja kohalike omavalitsuste esindamiste tingimused ehk nõukogu liikme roll ja vastutust?
Jah 87%
Ei 13%

Kumb neist on su meelest olulisem?
Riigikogu liikmete kuulumine riigi osalisega äriühingute nõukogudesse 60%
Riigi ja kohalike omavalitsuste esindamise tingimused 40%

4. TEEMA - ERAKONDADE KONKURENTS
Millist varianti pooldad?
* Uue erekonna loomiseks peaks olema vähemalt 1000 liiget - 39%
* Võiks lubada erakonna luua 200 liikmega nagu enne 1995. aastat - 64%
* Lubada erakonna teha 2 liikmega nagu MTÜ-de puhul - 15%

Kas poliitilist reklaami peaks piirama?
* Jätta kehtima praegune reklaamipiirangute kord - 13%
* Loobuda praegustest piiragutest poliitilisele välireklaamile - 1,5%
* Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami kulule - 42%
* Kehtestada ülempiir poliitilise reklaami mahtudele - 42%

Kas valmisteaegset kautsionisüsteemi tuleks muuta?
* Jätta kautsionisüsteem alles preagusel kujul - 26%
* Vähendada kautsioni suurust poole võrra - 28%
* Võimaldada kautsjon asendada teatud hulga toetusallkirjade kogumisega - 44%

Kas langetada valmiskünnist?
* Jätkata preaguse, 5%-lise valimiskünnisega - 24%
* Langetada valmiskünnist 3%-le - 75%

Milline neist on su meelest kõige olulisem?
* Erakonna asutamiseks nõutava liikmete arvu vähendamine - 22%
* Poliitilise reklaami mahu piiramine - 42%
* Kautsjoninõuete vähendamine - 7%
* Valimiskünnise langetamine - 28%

5.TEEMA - VALIMISED

Millist varianti pooldad?
1) Jätkata kompensatsioonimandaatide jaotamist praegusel kujul – 9%
2) Jaotada kompensatsioonimandaadid, lähtudes kandidaadile antud toetusest - 53%
3) Loobuda kompensatsioonimandaatidest ning jagada kõik Riigikogu kohad ringkondades - 39%

Millist varianti pooldad?
1) Jätta kehtima praegune kord, kus üksikkandidaat peab koguma oma ringkonnas lihtkvoodi jagu hääli – 7,5%
2) Võrdustada üksikkandidaadi valituks osutumise tingimused erakonna nimekirja tingimustega ehk ta saab mandaadi, kui on kogunud vähemalt 75% lihtkvoodiks vajalikest häältest – 92,5%

Millist varianti pooldad?
1) Jätta kehtima praegune kord, kus kandidaadil ei ole kohustust valituks osutumise korral esinduskogus tööle hakata - 7%
2) Kehtestada valituks osutumise korral kohustus esinduskogus tööle asuda, millest võib loobuda vaid teatud erandlikel juhtudel - 93%

Millist varianti pooldad?
1) Jätta kehtima praegune kord, kus presidendi valib Riigikogu või valimiskogu - 59%
2) Muuta põhiseadust ja valida president üldvalimistel - 41%

Milline neist on su meelest kõige olulisem?
1) Kompensatsioonimandaadid Riigikogu valimistel - 19%
2) Üksikkandidaatide Riigikokku valituks osutumise tingimuste lihtsustamine - 23%
3) Valituks osutumise korral esinduskogus tööle asumise kohustus - 42%
4) Presidendi otsevalimine - 16%

Arutelu toimus umbes 10-liikmelistes laudkondades, kus osales ka neutraalne, koolituse läbinud arutelujuht. Lauajuhte juhendas Väitluskoolitus.