Aapo Ilvese hinnangul töötas Mari-Liis Lille palju vastukaja pälvinud eilne kõne loomeliitude pleenumil väga hästi just kontrasti printsiibil.

"Noor kena tütarlaps räägib hoolivat ja südamlikku juttu. Kes neid vanu koledaid mehi ikka enam kuulab, ja Kaplinski tõde ilmneb viimatisel ajal üleüldse ainult võro keeles," märkis ta.

"Kui sisu lahata, siis leiab ilusaid kandvaid kujundeid, toetumist autoriteetidele ja peene paberiga siledaks lihvitud sotsialismi. Professionaalne töö ja täiuslik esitus, autoritele kiitus! Komplekt on nunnu, see müüb. Õhatakse veidi, patsutatakse üksteisele õlale - keegi ütles need asjad nüüd välja, nii armas! - ja orjatakse või keeratakse käkki edasi," lisas Ilves.

Tema sõnul on loomeinimestel oma sõnumi edastamiseks vaja tribüüni ja näitlejannat, sest mitte midagi pole seitsme aastaga muutunud.

2006. aastal esitas Ilves Postimehe veergudel nukra kommentaari ajale, "mil tüssamine ja varastamine on popp" ning "kes kõige valjuhäälsemalt arvab, sellel oleks nagu õigus".

"Vahepeal kaldun ma arvama, et Eesti vapp võiks tänapäeval harjumuspäraste lõvide asemel kanda hoopis oravaid. Kolme kurja, paksu ja kaharat oravat, kellest esimesel oleks pea kohal jutumull tekstiga "Ei anna pähklit!". Teine tuttkõrv teataks: "Ei maksa makse!" ja kolmas nendiks: "Kel pähklit ei ole ja kes makse maksab, on ise süüdi!" On ju kena arvamus?" kirjutas Aapo Ilves tookord.