„Sotsialistlik partei (PSOE) küsib valitsuselt, kas ta teadis kuningas Juan Carlose saadud pärandusest ja kas ta võib meile öelda, kas see pärandus deklareeriti maksuametnikele,“ ütles sotsialistliku partei parlamendifraktsiooni esindaja AFP-le.

Kuninga isa, infant Juan, Barcelona krahv, jättis oma perekonnale 1,1 miljardit peseetat, mis vastab umbes 6,6 miljonile eurole, kolmel pangaarvel Šveitsis, kus nad mitmeid aastaid elasid.

Kuningas Juan Carlos sai sellest 375 miljonit peseetat ehk umbes 2,2 miljonit eurot.

Mitmed väiksemad Hispaania parteid esitasid juba varem selle afääri kohta parlamendile kirjalikud küsimused pärast seda, kui paremtsentristlik ajaleht El Mundo pühapäeval kirjutas, et Juan Carlos sai pärast isa surma 1993. aasta 1. aprillil selle päranduse.

Hispaania valitseva konservatiivse rahvapartei esindajad on andnud mõista, et ei ole kuninga päranduseloo uurimise poolt. Parlamendiliige Rafael Hernando ütles esmaspäeval ajakirjanikele, et lugu kuulub minevikku.

Kuningapalee, mis 2011. aastal avaldas esimest korda ülevaate kuningliku perekonna rahaasjadest, et muuta raamatupidamine läbipaistvaks, teatas teisipäeval, et uurib ajalehes avaldatud teateid.

„Me otsime informatsiooni ja kui meil see on, avaldame me selle,“ ütles kuningapalee pressiesindaja.

Pärandiküsimus tõusis esile Hispaania kuningliku perekonna jaoks delikaatsel ajal. Perekond on parajasti mitme skandaali keskmes. Uuritakse süüdistusi kuninga väimehe Iñaki Urdangarini vastu, kes on väidetavalt kõrvaldanud miljoneid eurosid maksumaksjate raha.

Korruptsioonijuurdlus ja kuninga eelmisel aastal Botswanas elevandijahil käies saadud puusavigastus on heitnud valgust kuningliku perekonna luksuslikule elustiilile ja teadmata suurusega varandusele, samal ajal kui Hispaania lihtrahva hulgas valitseb 26-protsendiline tööpuudus.