Romeo Kalda on istunud mitmetes Eesti vanglates. Mõned aastad tagasi viidi ta Tartu vanglast üle Tallinna vanglasse ning üheks ümberpaigutamise eesmärgiks oli haridustee jätkamine keskhariduse omandamise eesmärgil. Nii on Kalda praeguseks lõpetanud kümme klassi, kirjutab Põhjarannik.

Kui mees 2009. aastal aga Viru vanglasse üle viidi, siis siin talle koostatud individuaalne täitmiskava (ITK) piiras tema hariduse omandamist, mida teistes vanglates seni oli aktsepteeritud. Vangla leidis, et Kalda on juba omandanud põhihariduse ning ka montaažilukksepa kutse ning ta peab asuma tööle, et kujundada välja tööharjumus ja -oskused ning asuda haginõudeid tasuma.

Riigikohus leidis, et vangla seisukoht ei ole kooskõlas vangistusseadusest tuleneva põhimõttega, et vanglateenistus suunab ja soodustab kinnipeetavaid hariduse omandamisel.

Kalda kohtutee jätkus ka teise kaebuse osas. Nimelt palus ta kohtul tunnistada seadusevastaseks vangla tegevus, millega keelduti teda Jõhvi gümnaasiumi 11. klassi õppima lubamast 2010/2011. õppeaastal. Tartu halduskohus seda kaebust ei rahuldanud, küll aga ringkonnakohus, kes viitas ka varasemale riigikohtu lahendile, millega Kalda haridustee jätkamist mittelubav individuaalne täitmisprogramm tunnistati õigusvastaseks.

Romeo Kalda mõisteti süüdi selle eest, et põgenedes 1996. aasta 27. aprillil teda kuriteolt tabanud Tallinna Lasnamäe politseijaoskonna komissari Mart Laane (33) eest tulistas ta Koorti tn 6 asuva maja trepikojas nurka aetuna komissari surnuks.