"Eesti ei peaks laudadega uksed-aknad kinni lööma, aga ei peaks ka kõiki avali vastu võtma," ütles Helme ETV saates "Vabariigi kodanikud".

"Mida homogeensem on ühiskond, seda stabiilsem ta on. Tõsi, loomingulist impulssi on sellises ühiskonnas vähem," lisas Helme.

Mis puudutab samasooliste kooselu seadustamist, siis lapsendamisele on Helme eriti vastu. "Miks me eeldame, et see, mida Euroopas propageeritakse, on õige? See pole ju veel ennast tõestanud. Me ei tea, mis vapustusi meid veel ees ootab," küsis Helme.

Kirjanik Maarja Kangro sõnul selgus aga USA lastearstide uuringust, et samast soost paaride peres kasvavate laste kognitiivses ja sotsiaalses arengus pole mingit vahet tavaperes kasvanud lastega, pigem vastupidi.

Inimõiguste keskuse juhi Kari Käsperi sõnul pole põhiseaduses defineeritud perekonna mõistet. "Riigil on põhiseadusest tulenev kohustus kaitsta ka samasooliste suhet," ütles Käsper.

Helme sõnul ahistab teda kui heteroseksuaalset meest, et lehe vahel pressib ellu homopropaganda. "Mulle ei meeldi, kui lesbid teleekraanil suudlevad ja ma ei taha, et mu lapsed seda näevad," ütles Helme.

Kangro sõnul ei dikteeri keegi kellelegi ette, mida telerist vaadata.

"Väike osa inimesi ei peaks dikteerima, mis teemasid õpikutesse sisse pannakse," ütles Helme, kelle sõnul on näiteks Moldovas tekkinud probleem sellest, et õpikutes tutvustatakse ka samasoolist peremudelit.

Käsperi sõnul on OECD uuringute Eestis olukord sallivusega halvem kui Türgis. "Samas arvan, et olukord ei ole nii halb, me pole lihtsalt nii palju kokku puutunud nt mustanahalistega ja inimesed kardavad võõrast. "Meie probleem on see, et Eestis pole piisavalt dialoogi," ütles Käsper.

Helme sõnul konfliktid Eestis alati olnud, nüüd on nad vaid rohkem varjatud. "Minu lapsepõlves käis alati üks seltskond, käsi rusikas taskus, nüüd käib teine. Eestlastel on oma eelarvamused, aga kui ikka näiteks okupatsiooni ei taheta tunnistada, siis on ka raske dialoogi pidada," ütles Helme.