Ametnik: väljasaatmiskeskuses ei rikuta kellegi inimõigusi
Siseministeerium tahab politsei- ja piirivalveametilt selgitusi, et kontrollida Eesti Päevalehes avaldatud väiteid Harku väljasaatmiskeskuses viibivate isikute olukorra kohta; ameti kinnitusel ei rikuta kellegi inimõigusi ega kohelda seal viibijaid ebainimlikult.
Politsei- ja piirivalveameti kodakondsus- ja migratsiooniosakonna juhi Merike Jürilo eeldavad illegaalselt Eestis viibivad välismaalased, kes riigist väljasaatmiseni paigutatakse Harkus asuvasse keskusesse, et tegemist on hotellilaadse asutusega.
"Tegemist on siiski kindla režiimiga kinnise asutusega, kus on tagatud kõik inimeste põhivajadused nagu toitlustus, juurdepääs arstiabile, kuid mingeid erilisi mugavusteenuseid seal paraku ei ole," ütles Jürilo.
Jürilo lisas, et ühtlasi tuleb väljasaatmiskeskuses üheskoos hakkama saada väga erinevatest rahvustest inimestel, kuna neid täiesti eraldi hoida ei ole võimalik.
"Päris kindlasti ei rikuta väljasaatmiskeskuses kellegi inimõigusi ega kohelda seal viibijaid ebainimlikult," kinnitas Jürilo.
Kogu väljasaatmiskeskuse tegevus põhineb tema sõnul seadustel, nii toitlustus, arstiabi kui ruumide suurus vastavad normidele ning väljasaadetavate elutingimusi kontrollitakse pidevalt.
"Hiljuti tegi väljasaatmiskeskusesse kontrollkäigu ka Punane Rist, kelle ettepanekutest juhindudes mitmekesistab toitlustaja menüüd," ütles Jürilo.
Harkus asuva väljasaatmiskeskuse juht Pärtel Preinvalts kinnitaski Eesti Päevalehele, et alates tänasest on uus menüü, milles islamiusulistele vastunäidustatud sealiha on asendatud kanalihaga.
Siseministeeriumi migratsiooni- ja piirivalvepoliitika osakonna juhataja Ruth Annus ütles, et ministeerium pöördus politsei- ja piirivalveameti poole selgituste saamiseks, et kontrollida ajakirjanduses ilmunud väiteid väljasaatmiskeskuses viibivate isikute olukorra kohta.
"Arvestades esitatud väidete tõsidust, peab ministeerium vajalikuks kontrollida nende tõelevastavust," lausus Annus.
Annus lisas, et väljasaatmiskeskusesse paigutatakse isikud kohtu loaga, et tagada nende tagasipöördumine päritoluriiki. "Nad on Eestis viibinud ilma seadusliku aluseta ja otsus nende väljasaatmiseks on tehtud," selgitas ta. "Küll aga võtab päritoluriiki tagasipöördumiseks vajalike dokumentide hankimine mõnevõrra aega, mistõttu on paraku vajalik ka isikute pikemaajaline kinnipidamine."
Annus tõdes, et viimasel ajal on migratsioonisurve Eestile kasvanud ning väljasaatmiskeskuses on hetkel üle aegade suurim kinnipeetavate hulk.
Siseministeerium teeb Annuse sõnul pidevalt koostööd rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada objektiivne teave väljasaadetavatel olukorrast ja saada tagasisidet, mis võimaldab meil väljasaadetavate vajadustega paremini arvestada.
"Kui oleme täpsemad selgitused saanud, saame vajadusel võtta viidatud probleemid kõrgendatud tähelepanu alla," lubas Annus.
Eesti Päevaleht kirjutas täna appihüüdest Harku väljasaatmiskeskuses, kus elavad inimesed väidavad, et neid koheldakse kui pantvange.
