Õiguskantsler: asenduskodudes napib kasvatajaid ja perevanemaid
Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna vanemnõuniku Margit Sarve sõnul selgus lastekodusid külastades, et kahes kolmandikus asenduskodudest ei peeta kinni seaduses ettenähtud kasvatajate ja laste suhtarvust, mis on tõsiseks takistuseks lapse turvalisuse ja mitmekülgse arengu tagamisel.
"Näiteks oli külastatud asenduskodudest ühes peres maksimaalselt lubatud kaheksa lapse asemel 17 last ning ühes asenduskodus oli kolme kasvataja vastutusel kokku 57 last," märkis Sarv.
Puuduvad vahendid ja võimalused laste arenguks
Samas neis asutustes, kus personalinõuded olid täidetud, ei olnud igakülgselt kaetud muud laste arenguks olulised võimalused nagu näiteks huvitegevus, laagrid, kooliekskursioonid. Kogutud teave süvendab kahtlusi, et laste põhivajaduste rahuldamisega on asenduskodudes ressursside piiratuse tõttu probleeme.
Õiguskantsleri hinnangul peab sotsiaalminister analüüsima, kas täna riigieelarvest asenduskodu lapsele makstav pearaha on piisav lapse kõikide põhivajaduste tagamiseks.
2012. aastal tõusis teenuse hind 15 euro võrra nii tavalapse kui alla 3-aastase ja puudega lapse puhul vastavalt 655 ja 1038 eurole. Tänavu tõusis teenuse hind 45 euro võrra vastavalt 700 ja 1083 eurole.
Kuigi asenduskoduteenuse nõuded on õiguskantsleri sõnul õigusaktidega üsna detailselt reguleeritud, on teenuse kirjeldus lapse põhivajaduste rahuldamiseks vajalike kulutuste osas väga üldine ja ebamäärane, mistõttu on mitmeid nõudeid vaja tuletada põhiseadusest, Eestile siduvatest rahvusvahelistest lepingutest ning lisaks ka soovitustest ja juhistest.
Olukorra parandamiseks esitas õiguskantsler sotsiaalministrile soovituse luua asenduskoduteenuse miinimumstandard, mis loetleks need lapse põhivajadused, mis peavad igal juhul olema rahuldatud.
Ühtlasi tegi õiguskantsler sotsiaalministrile ettepaneku arvestada kulupõhiselt, mis on õigusaktides sätestatud nõuetele vastava ja lapse põhivajadusi rahuldava asenduskoduteenuse maksumus.
Omavalitsused ei näita üles huvi oma eeskostel olevate laste käekäigu vastu
Analüüsi käigus ilmnes, et pea kõikides asenduskodudes on lapsi, kelle eestkostjaks olevad kohalikud omavalitsused ei täida mõningaid oma ülesandeid laste eestkostel, vaid on volitanud asenduskodusid tegema otsuseid ja toiminguid, mida seaduse järgi peab tegema lapse seaduslik esindaja.
Õiguskantsleri hinnangul ei ole kõik kohalikud omavalitsused näidanud üles ka piisavalt huvi oma eestkostel olevate laste arengu ja käekäigu vastu asenduskodus.
"Näiteks olid juhtumiplaanid, mis on olulised lapse individuaalsete vajaduste kaardistamiseks, tema arenguks vajalike tegevuste planeerimiseks ning igakülgse heaolu jälgimiseks, üldse koostamata või siis regulaarselt täiendamata," tõi Sarv näiteks.
Asenduskoduteenuse analüüsi tulemustest lähtuvalt koostas õiguskantsler pädevuspõhised soovitused sotsiaalministrile, maavanematele, vallavanematele ja linnapeadele ning asenduskoduteenuse osutajatele.
Sarve sõnul oli kontrollkäikude ja erinevate õigusaktide analüüsi põhjal valminud ülevaate eesmärgiks hinnata asenduskoduteenust lapse perspektiivist lähtuvalt.
"Asenduskodusid külastades hindasime eelkõige seda, kuidas tunnevad end seal kasvavad lapsed, kas kõik on korraldatud nende parimaid huvisid esikohale seades ja koos nendega ning kuidas valmistatakse lapsi ette iseseisvasse ellu astumiseks," selgitas Sarv.
Analüüsist selgus, et asenduskodude personal teeb tubli ja tänuväärset tööd ning asenduskodudes elavad lapsed on enamjaolt oma eluga rahul ja nende igapäevased põhivajadused on kaetud.
Siiski tuvastasid õiguskantsleri nõunikud kontrollkäikude käigus lapse põhiõiguste tagamisel korduvaid ja süsteemseid puudujääke, mille kõrvaldamine muudaks laste elu asenduskodudes veel paremaks.
Iga kolmas asenduskodu laps elab hooldusperes
Eestis on asenduskoduteenusel kokku 1 096 last ja noort, neist 1048 on orvud või vanemliku hoolitsuseta. Lisaks on asenduskoduteenusel 48 raske või sügava puudega last vanema avalduse alusel.
Asenduskoduteenusel olevatest lastest 485 on puudega. Iga kolmas laps elab eestkoste- või hooldusperes ja ülejäänud asenduskodudes. Eestis on täna 35 asenduskoduteenuse pakkujat.
Aastatel 2011-2012 viisid õiguskantsleri nõunikud läbi 18 kontrollkäiku ja kaks järelkontrollkäiku erinevatesse asenduskodudesse. Külastuste toimumise ajal elas neis asutustes kokku 510 last.
Külastuste raames vestlesid õiguskantsleri esindajad 87 lapsega. Lisaks asutuse juhtidele intervjueeriti 48 otseselt lastega töötavat töötajat.
