Väljavõte Siiri sissekandest 28.märtsil k.a.

„... Kokkuvõte märtsikuust tervikuna paneb mind sellegipoolest hämmastama… Ühest küljest – tunneme tõesti, et oleme üha enam vajatud, teisest küljest – teeb meele mõruks. Sel kuul liitus meiega 15 uut pere! Mida öelda?

Ning andsime abi 68 perele! Kas niisuguse abi järele vajaduse kasvu on tinginud hindade tõus (mis on jätkuv protsess kahjuks) või on selle taga midagi muud… Igal juhul – küllaltki õõvastav olukord… Õnneks suudame abi päris tõhusalt anda ja suudaksime rohkematelegi, ainult et – kuidas elatakse neis kodudes…

Nüüd on täiesti selge, et võtame ühendust Eesti Toidupangaga ja palume suurema portsu toiduabi ka meile, näib, et sellise abi järele vajadus samuti kasvanud on.

Meie kõrval, hoones, kus tegutseme, jääb suur ruum vabaks. Vabalt saaksime toidupanga poole sinna rajada, aga see eeldaks töölisi jne, meil ei ole ressursse selliseid! Saame üsna nappi toetust Rapla vallalt ja see on ka kõik. Ükski instants ei anna toetust tegevuskuludeks… Ma tunnen ka ise, et… selle töö mahu peale peaks ehk hakkama palka taotlema ka endale. No aga pole võimalik. Meie pood toob sisse nii palju, et saame ruumid makstud, kahe inimese palga ja muud adminkulud. Ülejäänud annetused, mis tehtud meie huvihariduse otstarbeks, täidavad oma sihti suurepäraselt, aga laieneda me jah kahjuks ruumiliselt ja töötaja arvu poolest hetkel ei saa. On nii ja mitte teisiti. Kuid saaksime praegu oma ruumi võtta ühe nn euroaluse täie toitu küll, ja seda välja jagada. Inimestel on nälg majas… Ausalt – kurb on see pilt....“

Loen Siiri blogist, et märtsis lisandus 15 uut perekonda ehk keskmiselt on Siiri laua äärde lisandunud ca 45-50 uut suud. Olukord on nii hull, et ta on sunnitud pöörduma Eesti Toidupanga poole abi palumiseks, mida teatavasti ei juhi eestlane, vaid hollandlane.. See fakt ei vaja kommentaare... Teiste sõnadega - teisel Eestil polel enam süüa...

Siiri Sisaski Saagu Valgus Fond töötab isemajandamise põhimõttel, peavad poodi, müüvad annetatud asju ,millest maksavad ruumide, kütte ja elektri ja muude kulude eest. Vanasti oli ütlus, et iga vald toitku oma vaeseid. Raplamaa vaeseid toidab Siiri Sisask! Häbi lugeda... on, jah, tõesti on häbi...

Miks ei võiks selline ettevõtmine olla finantseeritud riigi poolt? Igas linnas, vallas ja maakonnas on palgal terve armee kõiksugu ametnikke ja muid asjapulki, kes selle, meie kõigi makstud maksude eest, palgal on ja kelle igapäevatöö see peaks olema. Mida nemad oma päevi mööda saates teevad? Mis on nende töö, kui üks väike habras laulja on veerand Eestimaa vaesuse ja häda otseses mõttes oma õlule võtnud? Täiesti TASUTA.

Kui oleks minu teha, paneksin Siiri maavamaks või sotsiaalministriks ja kasvõi Presidendiks? Mille pärast on praegused paremad?

Presidendi meeskond räägib miskist priiuse põlistamise päevast? Mis see on, mina pole aru saanud siiani.

Vaesuse põlistamise päev oleks vast õigem hetkel, millest rääkida. Tühjade tünnide kõmin. Vabast Eestist on järel ainult müüt, millesse usuvad ainult need, kes istuvad Toompeal või Kadriorus. Varsti on uued valimised, kus lubadused on aastast aastasse samad, asjata pole räim meie rahvuskala. Seda söödavadki poliitikud rahvale ette, ainult et erinevas kastmes. Küll nad juba retsepte leiavad. Eesti rahvas on ju harjund silku sööma. Varsti on ainult soolvesi järgi. Kepp ja kott ka, see on sadadel peredel valmis, kel päriselt, kel mõttes. Ehk läheb siis ka Siiril kergemaks.

Palju õnne, Siiri Sisask, teise Eesti President!