Riik on pronksöödel vahistatute kahjutasu kommenteerides kidakeelne

Justiitsministeerium ja välisministeerium vältisid täna sisulisi kommentaare Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuse osas, mille järgi peab Eesti pronksööde ajal vahistatutele väärkohtlemise eest tuhandeid eurosid kahjutasu maksma.

Nii justiitsministeerium, välisministeerium kui riigikantselei andsid teada, et Eesti vastavad ametkonnad tutvuvad Euroopa Inimõiguste Kohtu poolt täna tehtud otsusega.

"Meil on kolm kuud aega kaaluda, kas taotleda asja edastamist kohtu 17-liikmelisele suurkojale või mitte," andsid riigiasutused teada.

Kaebuse esitasid kolm Eesti kodanikku, kaks Venemaa kodanikku ja kaks kodakondsuseta isikut, kes kõik elavad Eestis. Hagejad väitsid, et langesid 2007. aastal Tallinnas toimunud rahutuste ajal väärkohtlemise ja ebaseadusliku kinnipidamise ohvriks. Rahutustega protesteeriti Nõukogude armee Teise maailmasõja ajal Tallinna sisenemisele pühendatud monumendi teise kohta üleviimise vastu, teatab Euroopa inimõiguste kohus.

Kõik kaebajad olid 27.04. või 28.04.2007 ööl politsei poolt kinni peetud. Hiljem esitasid nad eraldi avaldused politsei suhtes kriminaalmenetluse alustamiseks. Ühegi avalduse alusel kriminaalmenetlust ei alustatud ja lõpliku kohtuastmena otsused teinud Tallinna ringkonnakohus kriminaalmenetluse alustamatajätmise peale esitatud kaebusi ei rahuldanud.

Toetudes täpsemalt Euroopa inimõiguste konventsiooni artiklile 3 (piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise keelamine), kaebasid neli hagejat, et neid väärkoheldi kinnipidamise ja vahi all hoidmise ajal ning nende kaebuste kohta ei viidud läbi mingit tegelikku juurdlust.