„Katseid lahendada vene küsimus, tõlgendades seda Läti Vabariigi siseprobleemina, ei ole saatnud edu. Ka Euroopa Liidu tasemel ei ole tulemusi, lääs keeldub venelasi aitamast. Viisakalt, aga keeldub. Jääb Venemaa. Loogiline on eeldada, et tekib partei (organisatsioon, liikumine, kuidas soovite), mis seab omale ülesandeks Läti ühendamise Venemaaga. Võibolla formuleeritakse see teistmoodi, poliitiliselt korrektsemalt: Euroopa Liidust väljaastumine ja Euraasia liiduga ühinemine. Laiemale auditooriumile tähendab see igal juhul Venemaaga ühinemist. Ei ole kahtlust, et selline organisatsioon leiab oma ideedele mõjukaid lobiste Moskvas. Sest see ei ole õiguskaitsealastes küsimustes urgitsemine, vaid ambitsioonidega riigi mõjusfääri laiendamine. Ei ole kahtlust ka selles, et Moskva leiab sellele ideele mõjukaid lobiste läänes,“ kirjutas Linderman Läti Delfi vahendusel.

„Ei ole kahtlust, et ideed toetab Läti sees märkimisväärne hulk entusiaste ja pole isegi tähtis, et nad on vähemuses, see-eest on neil tugev strateegiline partner. Mis puutub eesmärgile jõudmise meetoditesse, siis see organisatsioon ei hakka seadusesse suhtuma sugugi nii taktitundeliselt, nagu seda teeb näiteks partei Za Rodnoi Jazõk. See organisatsioon hakkab tegutsema märksa vabamalt. Kui riik muudab mängureegleid mängu käigus, on rumal ja alandav iga kord alluda,“ kuulutas Linderman.

Linderman märkis, et see on ainult prognoos, mis läheb täide, kui riik ei lõpeta demokraatlike põhimõtete rikkumist. „Poliitilisel võitlusel on oma loogika. Ja ei pea olema mingi eriline selgeltnägija, et ennustada just sellist sündmuste arengu stsenaariumi. Kui praegused võimalused on ammendatud, on nõudmiste ja meetodite radikaliseerumine vältimatu,“ kirjutas Linderman.