Berezovski sõbra Nikolai Gluškovi sõnul leiti mehe surnukeha kõrvalt tundmatu sall.

"Boriss kägistati. See polnud tavaline surm," arvas endine Aerofloti asedirektor Gluškov.

Tema sõnul kägistas mees ennast ise või tegi seda keegi teine. Enesetappu peab ta siiski ebatõenäoliseks.

Berezovski eksabikaasa Galina Berezovskaja on samal arvamusel ja kordab, et see ei olnud enesetapp. Eksabikaasa kinnitab, et mehe kõrval oli tundmatu sall.

Briti võimuorganid ei ole salli versiooni kommenteerinud.

Politsei sõnul ei tohiks 67-aastaseks elanud Berezovski surma asjaolude üle spekuleerida enne lahkamist. Võimuorganid on siiski veendunud, et mõrva ei ole segatud kolmandaid isikuid.

Samuti viitavad mitmed tõendid sellele, et tegu oli enesetapuga.

Surmaeelsel õhtul mainekale majandusajakirjale Forbes antud intervjuus ütles Berezovski, et tema elul ei ole enam mõtet.

Vladimir Putini pressiesindaja Dmitri Peskovi sõnul palus oligarh Boriss Berezovski mõned kuud enne oma surma riigijuhilt andestust.

Oligarhi töötaja rääkis eile politseile, et kutsus kiirabi, olles hakanud muretsema 67-aastase tööandja tervise pärast, sest polnud teda näinud pärast kella 22.30 eelmisel õhtul. Ta murdis seejärel lahti vannitoa ukse, mis oli seestpoolt lukustatud, ja leidis Berezovski põrandalt.

Väidetavalt oli töötaja ainus isik, kes Berezovski Ascotis asuvas kodus viibis, kui laip avastati.

Berezovski surnuks kuulutanud parameedikul kaasas olnud isiklik elektrooniline dosimeeter (PED - radiaktiivse kiirguse mõõtja) andis majast lahkumisel häiret, teatas politsei täna.

Pole selge, kuidas aparaat häiret andis või mis selle põhjus oli. Eile oligarhi koju saadetud kemikaale ja radioaktiivseid aineid tundvad Briti politsei eksperdid ei leidnud aga midagi kahtlast ega murettekitavat.

Varastel nõukogude-järgsetel aastatel oli Berezovski mõjukas, võimulähedane ärimees, kes kuulus toonase riigipea Boriss Jeltsini siseringi, ent ta langes Kremli soosingust välja 2000. aastal, kui presidendiks sai Vladimir Putin. Talle anti 2003. aastal Suurbritannias poliitilist varjupaika. Moskva on korduvalt nõudnud tema väljaandmist, ent London on keeldunud.