Mart Helme: Berezovski tähelend oli üürike ja praeguseks on täht kustunud
Suursaadik Mart Helme, kelle ametiaeg Venemaal langes kokku eile Londonis surnud Vene oligarhi Boriss Berezovski hiilgeaegadega, meenutas lahkunut kui osavat ja natuke libedat tegelast, kes kunagi midagi ei lubanud, aga ei olnud ka vaenulik.
„Minu kokkupuuted Berezovskiga olid põgusad,“ rääkis Helme Delfile. „Sel ajal, kui olin Moskvas, oli ta oma võimu ja hiilguse tipul nii majanduslikult kui ka poliitilise positsiooni mõttes. Oli tema tähelend, aga suhteliselt üürike ja praeguseks on täht kustunud.“
„Erinevalt paljudest teistest Vene poliitikutest, kes olid külmad ja vaenulikud Eesti esindaja suhtes, oli Berezovski sõbralik ja abivalmis,“ meenutas Helme, kel õnnestus Berezovskiga ka mõned korrad kohtuda. „Hüvasti jättes soovitas ta alati ühendust võtta, kui vaja peaks olema. Ta oli osav ja natuke libe tegelene, kes kunagi midagi ei lubanud, aga ta ei olnud ka vaenulik.“
Berezovski ligipääs Boriss Jeltsinile ja Jeltsini perekonnale tagasid selle, et tol ajal polnud tal vaja oma positsiooni pärast muretseda, lisas Helme. Helme pidas võimalikuks, et tegemist võis olla ka rahvusliku joonega, sest „juudi rahvusest inimesed on üldselt head maletajad ja mõtlevad mitu käiku ette“.
Berezovski oli Helme sõnul seotud 1996. aasta presidendivalimistel Jeltsini tagasivalimisega. Teiseks oli ta tegev rahu vahendajana ja teatud kompromissi saavutamisel Tšetšeenia esimese sõja lõpetamisel.
„Berezovski iseloomuomadused, nagu paindlikkus, sõbralikkus, kavalus ja ettenägelikkus aitasid seda sõda lahendada nii, et Venemaa sai sel hetkel lahkuda sõjast suurde häbisse jäämata,“ meenutas Helme.
Võimalik, et Berezovski tegi valearvestuse
Berezovski oli ka tegev Venemaa ja Valgevene liidu moodustamisel, kuid siin ei jõudnud asi kuigi kaugele. „Liitriigina ei ole seda riiki sündinud ja see pole Berezovski süü, vaid siin taga on Venemaa praktilised vajadused, miks Venemaale on parem, et Valgevene oleks iseseisev riik,“ lisas Helme.
Helme pidas võimalikuks, et Berezovski hindas üle Venemaa oligarhide raha ja võimu mõju ning tegi ise valearvestuse, mis maksis talle positsiooni nii majanduses kui poliitikas ja tal tuli põgeneda.
„Ta oleks võinud teha järeldused sellest, kuidas õiendati arved meediamagnaat Vladimir Gusinskiga,“ kõneles Helme. „Ilmselt arvas Berezovski, et talle on tagatud suurem kindlus, aga see oli valearvestus.“
Helme sõnul ei olnud Berezovski ka Londonis vaene mees ja kui ta oleks leppinud Vladimir Putiniga ära, oleks võinud ta seal rahulikult elada. „Aga ta püüdis ka Londonis pidada Putiniga privaatsõda, rahastades Ukrainas meediaväljaanded,“ rääkis Helme. „Aga kuna ka Ukraina on pöördunud Moskva poole, kaotas Berezovski ka seal jalgealuse.“
Helme sõnul tulid Berezovski tulud ärist Venemaal, aga et need kõik sõna otseses mõttes pandi kinni, siis tõenäoliselt oli ta elu lõpuks üsna kibestunud ja ka majanduslikult mitte enam heal järjel.
„Me teame ka, kuidas on sõpradega – kui sa oled rikas ja edukas, siis on sul palju sõpru, kui see pöördub, jääb ka sõpru vähemaks,“ arutles Helme. „Tõenäoliselt elas ta isolatsioonis. Ta ei leidnud toetust ka Briti võimudelt, kuigi need keeldusid teda Venemaale välja andmast, ei tahnud nad Venemaaga suhete rikkumise kartuses teda ka tunnustada.“
Boriss Berezovski suri laupäeva keskpäeval 67-aastasena Londonis. Mehe surma põhjus seni veel teadmata. Ta oli Putini suur kriitik ning ta jäi elu lõpuni Venemaal tagaotsitavaks.
