Meie, eestlased, ei saa eestistamisest mingit reaalset kasu. Kasu saavad vaid nemad, kel on hiljem kergem eestikeelsesse kõrgkooli sisse astuda.

Eestistamisega oleks garanteeritud, et vene noortel on keel gümnaasiumi lõpuks selge. Kuid kuidas on praegu? 2011. aasta seisuga pidi vene gümnaasiumi õpilane vaid 60 protsenti õppeainetest gümnaasiumi lõpuks omandama eesti keeles. Aga kuidas on lood ülejäänud 40 protsendiga? Kas seda osa keelest nad siis ei peagi teadma?

Aarne Ruben on oma 2011. aasta Delfis ilmunud artiklis “Peatage vene koolide eestistamine!” kirjutanud, et eestlased ei tohiks kättemaksuks mineviku eest vene koole eestistada ja venelastest eestlasi kasvatada. Sellise väitega lagedale tulles ei ole härra Ruben väga hästi aru saanud, miks tahetakse vene koole eestistada.

Asi ei ole kättemaksus ega venelastest eestlaste tegemises. Praegu on meil Eestis kaks suurt rahvuslikku gruppi: eestlased ja venelased. Nende vahel on kõrge ja tugev müür, mille lõhkumine praegu näib vaid unelmana. Kui kaotada enamik vene lasteaedadest ja koolidest, kasvaks eesti keelt oskavate venelaste hulk märgatavalt ning müür hakkaks tasapisi kaduma. Sealjuures peaks kindlasti jätma alles mõningad lasteaiad ja mõningad koolid, et neil, kel on tõesti väga suur soov haridus saada vene keeles, oleks see võimalus. Absoluutselt kõikide vene koolide eestistamine võiks pigem kaasa tuua probleeme kahe rahvuse vahel nende lahendamise asemel.

Samas ütles Linnar Priimägi 20. märtsi Terevisiooni saates, et kui ülikooli tulevad eestlasedki ei oska 7. klassi füüsikat, siis mida peaksid veel venelased tegema. Kui vene noored tahaksid õppida eesti keelt, siis nad juba teeksid seda, ja esimesse ettejuhtuvasse Szolnoki poodi minnes ei peaks müüjale hakkama käte ja jalgadega seletama, et see piim tõesti oli alla hinnatud. Praegu ei ole venelastel stiimulit, et eesti keelt õppida. Nende terve pere ja sõpruskond räägib vene keelt ning mingisuguse töö saavad nad niikuinii.

Enne vene koolide eestistamist tuleks tööd teha sellega, et venelastel oleks tutvusringkonnas ka eestlasi. Võib olla anda igale vene koolile sõpruskooliks eesti kool ning korraldada ühiseid laagreid ja niisama olenguid. Enamike koolide eestistades oleks kümne aasta pärast venelastes trotsi vähem kui arvatavasti praegu.

Igal inimesel peab olema õigus saada haridus sellises keeles, nagu ta ise soovib, ükskõik, mis rahvusest ta on.