„Kuid välisteenistuse täielik käivitumine on pikaajaline ülesanne ja parandada saab nii teenistuse korraldust kui ka selle sisulist kvaliteeti,“ märkis ta välisministeeriumi pressiteenistuse teatel.

Eesti soovib Paeti sõnul Euroopa Liidu delegatsioonidele suuremat rolli kodanike abistamisel kriisiolukordades, näiteks võimaliku evakueerimise koordineerimisel. „Samuti toetame ka ELi välisteenistuse konsulaarpädevuste laiendamist,“ lisas ta.

Euroopa Liidu ühisel välispoliitikal eesseisvad keerulised väljakutsed nõuavad Eesti välisministri sõnul tõhusamat tegutsemist ning head prioriteetide seadmist. „Rahastamine ja poliitilised prioriteedid peavad käima käsikäes,“ lausus Paet.

Hetkel on Eesti riik välisteenistusse tööle lähetanud kaheksa inimest, kokku töötab Euroopa välisteenistuses Eestist 23 inimest.

Lisaks Euroopa välisteenistuse tugevdamisele peab Eesti väga tähtsaks ka Euroopa Liidu koostööd regionaalsete organisatsioonidega konfliktiennetuses, kriisihalduses ja demokraatliku ülemineku toetamisel, ütles Paet välisministrite arutelul Dublinis.

„Viimase aja positiivsed näited Euroopa Liidu praktilisest koostööst regionaalsete organisatsioonidega on ühine tegutsemine Araabia Liigaga Süürias ja Liibüas ning Lääne-Aafrika riikide majandusühendusega Mali kriisi lahendamisel,“ lausus Paet.

„Koordineerimine ja koostöö kohalike partneritega muudab konfliktiennetuse ja kriisihalduse tõhusamaks ning selle edasiarendamisel peaks keskenduma praktilistele tulemustele ja võimekuste otstarbekale kasutamisele.“

Araabia Liiga on võtnud aktiivse rolli Araabia maade sõlmküsimuste lahendamisel ning teinud koostööd rahvusvahelise üldsusega.

„Seda positiivset arengut tuleb igati edendada ning jätkata Euroopa Liidu ja Araabia Liiga poliitilist dialoogi kõrgel tasemel,“ ütles Paet.

„Keskenduda tuleks teemadele, kus lähenemised on sarnased – sellisteks teemadeks on näiteks piirkondlikud kriisid, nagu Süüria, terrorismivastane võitlus, humanitaarabi ja põgenike olukord.“