Mikael Munk Lyshede: Miks tahab pool Taani elanikkonnast kodumaalt lahkuda?
Viimane väljarändele keskendunud Eurobaromeetri uuring näitas, et eestlastest veelgi rohkem soovivad välismaal tööd teha taanlased. Lisaks on Taani uuringu ainus riik, kus suisa üle poole vastanutest soovib välismaal töötada. Et Taani näol on tegu heaoluriigiga, võib säärane trend esmapilgul segadust tekitada.
Hoolimata soovist välismaale minna, on taanlastel alati olnud tugev side kodumaaga. Nii on suurem osa elanikkonnast on nõus väitega, et elamiseks pole paremat paika, kui Taani. Aga miks siis ikkagi lahkuda tahetakse?
Taanlased – nagu ka teised Skandinaavia heaoluriikide kodanikud – on kuulsad individualistid ning ilmselt on ka lahkumissoovi põhjendused erinevad. Sestap jaotaksin lahkumisest huvitatud kolme gruppi, aga seda mitte põhjuste, vaid lahkuja tausta alusel.
Nagu uuringust selgus, soovivad taanlased välismaal uute inimestega kohtuda ning uusi kogemusi saada. Seda võib muidugi vaadata ka kriitikana selle kohta, keda nad kodumaal kohtavad või mida näevad, kuid sellest hiljem. On tõenäoline, et uusi kogemusi ja tutvusi otsivad gümnaasiumi lõpetanud noored, kes on otsustanud võtta vaba aasta enne ülikooli astumist. Nii võivad nad suunduda USAsse ja teenida elatist lapsehoidjana, korjata banaane Austraalias või proovida baarmeni tööd Londonis.
Kui aga õppimine samuti töötamise alla liigitada, siis ei maksa unustada, et igal aastal veedab umbes 5000 taani tudengit semestri välismaal. Siiski on poliitikud ja ettevõtjad kritiseerinud noori, et neil napib silmaringi ja kogemusi välismaalt.
Omaette huvitava kategooria moodustavad aga need, kes võtavad oma sülearvuti ning kolivad mõnda odavamasse ja soojemasse paika. Sealt aga töötatakse vabakutselisena.
Teise grupi moodustavad need inimesed, kes lahkuvad kodumaalt suuresti samadel põhjustel paremat tööd otsiva eestlasega. Kuigi Taani töötuse näitajad pole sama kõrged, kui Lõuna-Euroopas, on äsja kooli lõpetanute seas maad võtnud teatav rahulolematus. Selle põhjuseks on raskused tööturule sisenemisel. Paraku pole lähiajal lootust olukorra paranemiseks ning paljud ootavad tööd aastaid.
Sel kevadel vähendati esimesel 10 000 kõige kõrgemat abiraha saanud töötul abiraha ning lühendati selle maksmise aega. See võib olla ka põhjuseks, miks heaoluriigi staatusest hoolimata otsib 8 protsenti Eurostatile vastanutest välismaalt paremat elukvaliteeti ning 7 protsenti paremaid töötingimusi.
Muidugi ei pea elukvaliteeti siduma sissetulekuga ning mingist tasemest võib seda ka veidi filosoofilisemalt võtta. Ja inimesed, kes just nii talitavad, jaotaksingi kolmandasse gruppi.
Kolmanda grupi moodustavad inimesed, kelle nägemuses võiks Taani ühiskond olla praegusest hoopis erinev. 2001. aastast 2011. aastani valitsenud paremtsentristlik valitsus pani paljusid tundma võõristust oma isamaa suhtes. Lisaks leiavad paljud taanlased, et riik pole dünaamiline, et initsiatiivi takistavad bürokraatia ning eelaimused. Usun, et need võivad olla põhjused, miks mõned küsitlusele vastanud välismaale kippusid.
Kokkuvõtteks. Kuigi suurem osa taanlasi läheb välismaale, et õppida või elu nautida, ei saa välistada, et lahkuma sunnivad ka mõned kriitilisemad aspektid kodumaa suhtes. Kuigi Taanit võiks kirjeldada heaoluühiskonnana, pole keskmine taanlane siiski nii õnnelik, kui arvata võiks. Aga eks aeg näita, kas inimesed teevad oma mõtted teoks ning maailma õnnelikumate riikide seas teise koha saanud Taanist saab tulevikus poole väiksema rahvaarvuga maa.
