Nii Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Lokk kui ka Pirita linnaosa vanem Tiit Terik kinnitasid Delfile, et Pirita ainus gümnaasium ei kao, samuti ei soovi kooli muutumist põhikooliks hoolekogu esimees Taavi Hollmann.

Pirita majandusgümnaasiumi direktor Rita Rumm möönas, et sulgemisest on juttu olnud. "Sulgemise otsust ei ole hetkel keegi teinud, kuid juttu on olnud sellisest võimalusest tulevikus," kommenteeris Rumm, kelle sõnul saab gümnaasiumiosa sulgeda vaid linna, hoolekogu ja kooli ühisel otsusel.

Küsimusele, kas kool kehtestas vaatamata vähenevale keskkooliõpilaste hulgale gümnaasiumisse sisseastumiskatsed, et gümnasistide arvu piirata ja lisada põhikooliklasse, vastas Rumm eitavalt. "Sisseastumiskatsed on vajalikud selleks, et õppima asuksid gümnasistid, kel on võimeid suurenenud õpikoormusega toime tulla," kinnitas Rumm.

Kooliminevate laste arv suureneb Pirital pidevalt ning juba mitu aastat pole kool suutnud kõiki soovijaid ära mahutada. "Kui ruumi oleks rohkem, saaks kool vastu võtta enam kui kolm klassikomplekti," ütles direktor.

Lõpik otsus järgmisel aastal

Linnaosa vanema, keskerakondlase Tiit Teriku sõnul kerkis teema päevakorda seoses Tallinna munitsipaalhariduskoolide võrgu korrastamise kavaga 2013-2021, kus ühe punktina on toodud välja, et gümnaasiumiastme alampiiriks saab olema 60 õpilast.

"Samas ei tähenda õppurite langemine alla 60 piiri automaatselt gümnaasiumiosa sulgemist, kuna kavas on öeldud, et eriloaga võib gümnaasiumiosa jääda alles," ütles Terik, kelle sõnul tehakse otsus gümnaasiumiosa sulgemise osas 2014. aastal ja seda 2013. aasta 10. klassi vastuvõtu alusel.

Terik arvab, et kohalikel noortel peaks säilima võimalus saada gümnaasiumiharidust ka oma linnaosas. "Samas loodan, et õpilaste arv ei lange alla 60 ning selles on väga suur roll just piritalastel endil. Küsimus on, kas meie lapsevanemad soovivad gümnaasiumit ja panevad oma lapsed kodu lähedale kooli või minnakse mujale," ütles Terik Delfile.

Gümnasiste järjest vähem

Hetkel on tendents selline, et Pirita õpilased lähevad gümnaasiumiharidust omandama teistesse koolidesse ning vaid 23 protsenti linnaosa gümnaasiumiealistest käib koolis Pirital. Gümnasistide arv oli veel 2007. aastal 296, nüüdseks on aga langenud 150 lapseni.

Teriku sõnul pole gümnaasiumiosa võimaliku sulgemise põhjuseks see, et linnaosa elanike arv on kasvanud ning põhikooliealisi õpilasi pole kuhugi mahutada – ruumipuuduse esimeste klasside osas peaks lahendama suures osas Merivälja kooli juurdeehitus viie uue klassiruumi valmimiga. Valmima peaks see augustis.

"Samas saaks ka Pirita majandusgümnaasium ilma gümnaasiumiosata võtta vastu neli esimest klassi. Seega, kui vaadata antud küsimust nii, et kui valida, kas kodulähedal koolis saavad käia esimese klassi lapsed või tuleks iga hinnaga säilitada gümnaasiumiosa, millest meie õppurid vaatavad mööda, siis on valik muidugi põhikoolilaste kasuks," leiab Terik.

Kooli hoolekogu esimees Taavi Hollmann ütles, et pärast veebruarikuist lastevanemate üldkoosolekut, kus lastevanemaid teavitati Tallinna linna koolivõrgu korrastamise plaanist (milles Pirita linnaossa ei olnud kavandatud gümnaasiumi), tegi hoolekogu küsitluse lastevanemate hulgas nende seisukoha väljaselgitamiseks ning tulemused selguvad järgmisel nädalal.

"Hetkel kogutakse vastuseid kokku ning järgmise nädala alguses saame tulemused teada. Tean, et mõni vanem arvab, et gümnaasiumiosa ei peaks säilima, kuid mina Pirita elanikuna, lapsevanemana ja vilistlasena soovin, et linnaosa ainus gümnaasium jätkaks gümnaasiumina ka järgnevatel aastatel," ütles Holmann.