Jaanus Piirsalu: Venemaa järjekordne alandamine Küprose abil

Venemaa president Vladimir Putin on Euroopa Liidu peale vihane. Viha peamine põhjus on Küpros ja see, et sealsete pangahoiuste maksustamise otsus võeti vastu ilma Kremliga nõu pidamata.

Teine põhjus vihastamiseks on aga muidugi see, et Küprose pankades on 30 miljardi euro väärtuses venelaste raha.

„Ebaõiglane, ebaprofessionaalne ja ohtlik,“ kritiseeris Putin Euroopa Komisjoni ettepanekut.
Kreml ja Vene valitsus ei teinud saladust, et enne otsuse tegemist ei konsulteerinud Brüssel nendega mingil viisil, samuti ei teinud seda Saksamaa ega Prantsusmaa. Kuigi kõik nad teadsid, et rahalises mõttes oli Küprosest saanud vaat et Venemaa provints. Veel kuni eelmise nädalani arvestas EL Küprose-küsimuses Moskva arvamusega, siis nüüd ühtäkki keegi isegi ei kõssanud ka! Selline asi saab Kremlis tekitada ainult viha ja alandustunnet!

Ilusti ja venelaste hingelaadile kohaselt võttis asja kokku Vene endine rahandusminister ja siiani Putini usaldusisikuks peetav Aleksei Kudrin: „On näha lugupidamatuse elemente: alguses räägitakse meile, et me oleme suurimad kreeditorid ja huvitatud osapool, aga pärast – et me võtame ilma teietagi teie raha ära.“

Putinit ja Kremli on alati metsikult ärritanud see, kui Lääneriigid teevad maailmapoliitikas olulisi otsuseid, eriti kui see puudutab Venemaa huvisid, ilma Kremlilt arvamust või nõusolekut küsimata. Nende meelest tehakse seda meelega, et näidata Venemaa mitteolulisust ning ka veidi alandada. Kreml on varem teinud sellistel puhkudel ja teeb ka nüüd järelduse, et ELi, laiemalt kogu Läänt, ei maksa usaldada. Ning seega ei maksa Venemaal teha Läänele mingeid järeleandmisi või neile vastu tulla. Selle tulemusel muutub Kreml suhetes ELiga veelgi jäigemaks kui seni.

Infoleke

Eks see on muidugi selge, miks EL Kremlile Küprose pangahoiuste maksustamisest ei vihjanud. Kardeti, et Kremlist lekib see info välja ning vähemalt võimuga seotud inimesed või neile lähedalseisvad ringkonnad tormavad kohe oma raha Küproselt välja viima ning see ei jää märkamata.

Aga ELi riigid võivad omakorda rahul olla – selgus, et otsustajate seas polnud ühtegi Venemaa kasuks töötanud „rotti“. Vähemalt on see päris hea teadmine kõige muu jama taustal, mis peale Küprose panganduse päästmiseks tehtud ettepanekute avalikustamist lahti läks.

Põhiline ongi Venemaa juhtkonna jaoks see alandav viis, kuidas nad otsuste tegemisest kõrvale jäeti. Võib mürki võtta, et venelased elavad selle solvumise täie rauaga välja täna Moskvas alanud kõrgetasemelistel Venemaa valitsuse ja Euroopa Komisjoni läbirääkimistel. (Algselt pidi Moskvasse minema 16 eurovolinikku eesotsas Jose Manuel Barrosoga, aga teadaolevalt on majandusasjade volinik Olli Rehn venelastega kohtumisele sõitmisest juba keeldunud.)

Kremli siiras mure ainult Vene firmade ja kodanike raha pärast pole väga usutav, sest esiteks ei hoia enamus Venemaa suurärimehi (kelle kontrollimine eelkõige Kremlit huvitab) oma raha ega muid aktivaid enam ammu Küprosel. Teiseks sobib Küprose juhtum Kremli jaoks väga hästi toetamaks kampaaniat Vene raha koju toomiseks maksuvabadest või sellele sarnastest piirkondadest. Näiteks Nezavissimaja Gazeta pealkirjastas isegi oma esmaspäevase uudise Küprose teemal nii: „Venemaa sai võimaluse „deoffshore´imiseks“.

Kus raha hoida?

Sellest on ikka üksjagu aastaid möödas, kui Vene suured ärimehed oma raha Küprose pankades hoidsid. Küprost kasutavad (või on juba õigem öelda, et kasutasid?) nad küll endiselt raha transiidiks ehk arveldamiseks ELis, aga oma raha eelistab enamus Vene oligarhe juba ammu hoida palju kindlama pangandussüsteemiga riikides nagu Šveits, Luksemburg või Suurbritannia. Seal on küll kallim kui Küprosel, aga kindlam. Nagu näha, siis nad ei eksinud.

Vene ärileht Vedomosti kirjutas, et Küprosel hoidsid oma raha peamiselt Vene keskklass ning Venemaa mõistes keskmise suurusega firmad. Just neile kuulus suurem osa maksuvabades piirkondades asutatud ja venelastega seostatavate firmade kontodest. Ka neile on (oli?) ELi liikmesriik Küpros huvitav peamiselt kui „arvelduskeskus“, mille kaudu ELis äri teha. (Siit kerkib mõistagi küsimus, et milline ELi riik venelaste jaoks järgmiseks „arvelduskeskuseks“ saab?)

Pärast eelmise talve rahvarohkeid poliitilisi meeleavaldusi ei huvita Kremlit eriti oma keskklassi probleemid, liiati nende raha tulevik välismaa pankades. Kreml ei pea Venemaa suurlinnade keskklassi oma liitlasteks.

Muidugi on erandeid. Kindlasti muretseb Kreml väga Venemaa suuruselt teise panga VTB pärast, kellel on suured rahalised huvid Küprose majanduses. VTB aktsiatest kuulub 75 protsenti riigile.

Vandenõud

Väga huvitava vandenõuteooriaga (vähemalt praegu kõlab see nii!) tuli teisipäeval oma juhtkirjas välja Vedomosti. Tuleb arvestada, et Vedomosti on Venes kõige kvaliteetsem ärileht, mis teeb koostööd Financial Times´i ja Wall Street Journaliga ning igasugu jama nad juba põhimõtteliselt avaldada ei saa.

Nimelt kahtlustab Vedomosti, et tervemõistuslik EL ei saanud kogu Euroopa pangandussüsteemi heaoluga riskida ainult Küprose päästmise pärast, vaid et selle taga peab olema mingi tähtsam ja suurem plaan. Et mitte ilmaasjata ei rääkinud ELi ametiisikud viimastel kuudel pidevalt, et Küpros on lihtsalt üks suur Vene raha pesumaja ega sattunud avalikkuse ette Saksa luureteenistuse ettekanne Vene rahast saareriigis.

„Selline kõrge hind võidi määrata ainult mingi tähtsama projekti nimel. Sellesse on raske uskuda, kuid tundub, et Euroopa poliitikud on nõus võtma suurt riski selleks, et avaldada survet mõnele mõjukale poliitikule, kes hoiab salaja raha Küprose pankades,“ kirjutas Vedomosti. Selle mõjuka poliitiku päritolumaana peeti silmas muidugi Venemaad.

Kas sellepärast oli Putin nii erutunud, näis küsivat Vedomosti toimetus.

Umbes samas suunas heitis ajalehele Kommersant vihje ka endine Venemaa suurim mobiiltelefonide müüja, tänaseks Londonis varjupaiga leidnud ärimees Jevgeni Tšitšvarkin. Ta kinnitas, et tõsised ja suured Venemaa äritegijad Küprosel raha ei hoidnud, vaid seda teevad Vene ametnikud ja „mendid“, kes koguvad sinna korruptsiooni ja riigivargusega teenitud raha. „Kui su raha pole varastatud, siis milleks on üldse vaja hoida seda Küprosel, kui on olemas Šveits?“ küsis ärimees.

Just siit koorubki põhjus, miks ei hakka Vene võimud oma kodanike raha pärast väga võimlema (veel vähem kohut käima). Nimelt ei taha keegi hakata avalikult vastama küsimustele, kust kogu see raha pärit on.

Moody´se hinnangul on Küprose pankades 31 miljardit dollarit Vene päritolu raha. Sellest 19 miljardit dollarit kuulub Vene firmadele ja eraisikutele ning 12 miljardit dollarit Venemaa pankadele.