2010. aastal hakkas kehtima majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus, mille järgi võib sõidukitel kasutada naastrehve 15. oktoobrist kuni 31. märtsini. Erandina võib talviste tee- ja ilmastikuolude esinemise korral naastrehve kasutada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini, vahendab BNS.

Maanteeameti nõunik Villu Vane ütles BNS-ile, et naastrehvide kasutusaja pikendamiseks ei ole tarvis eraldi otsust vastu võtta, kuna õue vaadates on kõigil niigi selge, et olud on veel talvised. "Siin tuleb lähtuda tervest talupojamõistusest, ega kõike ei saagi käskude ja otsustega reguleerida," märkis Vane.

Vane sõnul kehtestab riik ainult äärmised ajalised piirid, kuid jätab konkreetse rehvivahetamise otsuse tegemise iga sõidukijuhi enda teha. Sõidukijuht peaks rehvivahetuse aja üle otsustades arvestama ka sellega, kus ta oma autoga sõidab. Kui linnade ja teiste suuremate asulate tänavad võivad juba praegu olla kuiva asfaldiga ja jäävabad, siis maapiirkondades on veel piisavalt lume ja jääga kaetud teid. Vane märkis, et politsei reeglina aprillis veel kellelegi naastrehvide kasutamise eest trahvi ei tee.

Eestis on talverehvidega sõitmine kohustuslik 1. detsembrist 1. märtsini. Naastudeta talverehvide ehk lamellrehvidega võib Eestis sõita aastaringselt.

Talverehvide kasutamine on seaduses sätestatud ajavahemikul kohustuslik kuni üheksa istekohaga sõiduautodel, kuni 3,5-tonnise registrimassiga veoautodel ja 0,75-3,5-tonnise registrimassiga haagistel.

Talverehve valides tuleb silmas pidada, et rehvimustri jääksügavus oleks vähemalt kolm millimeetrit.

Naastrehvidega sõitmisel peavad need olema kõigil ratastel. Rehvi purunemise korral võib kasutada varurattana harilikku rehvi.