„Ta oli väga kogenud. Ma raporteerisin kõigest, mida ta ütles,“ rääkis USA tollane esindaja Ronald E. Woods Aftonbladeti vahendusel.

Valitsusläbirääkimised Stockholmi parlamendihoones 1976. aasta sügisel toimusid suure saladuskatte all. 11 päeva pärast valimisi, 1. oktoobril, kommenteeris läbirääkimiste tulemusena hiljem peaministriks tõusnud keskpartei esimees Thorbjörn Fälldin pikaks veninud läbirääkimisi Aftonbladetis järgmiselt: „Ma ei ütle midagi läbirääkimiste sisu kohta.“

Samal päeval kirjutas aga USA suursaadik David S. Smith salajase raporti riigisekretär Henry Kissingerile. Ta viitas kohtumisele tollal 27-aastase Carl Bildti, kes oli moderaatide partei esimehe Gösta Bohmani assistent ja tulevane väimees, ja USA esindaja Ronald E. Woodsi vahel.

Bildt olevat siis lubaduse vastu, et teda allikana ei paljastata, edasi andnud, mida salajastel läbirääkimistel räägiti. WikiLeaksi avaldatud diplomaatilistes raportites on öeldud, et informatsiooni edastas läbirääkimistele lähedal seisev isik.

Bildt olevat muu hulgas rääkinud, kuidas tulevane kolme partei koalitsioon moodustatakse, millised olid parteide seisukohad tuumaenergia küsimustes ja kuidas kavatsetakse korraldada referendum.

USA valitsus sai informatsiooni seega ammu enne Rootsi rahvast. Andmeid peeti nii tähtsateks, et need saadeti dokumentide järgi edasi CIA-le.

Woods, kes tol korral Bildtiga kohtus, mäletab oma kontakti Rootsis hästi.

„Ma mäletan, et kohtusin Carl Bildtiga, ta oli väga palju lugenud ja väga kogenud. Ma raporteerisin kõigest, mida ta ütles, see oli minu töö,“ ütles Woods.

Nii Fälldin kui ka rahvapartei tollane esimees Per Ahlmark mäletavad, et Bildt oli parlamendihoones läbirääkimiste juures. Nad mäletavad mõlemad ka selgelt, kui salajased need läbirääkimised olid.

„Kõik, mis me ütlesime, oli salajane. Mitte ainult välismaiste huviliste eest, vaid ka meie oma parteide eest. Me olime väga ettevaatlikud, et asjad välja ei pääseks. Oleks ma teada saanud, et Bildt läks ja lobises, oleksin ma olnud väga ärritunud,“ ütles Ahlmark.

Ka Fälldin ei mäleta, et Bildt oleks oma infovahetuse USA-ga sanktsioneerinud kellegi teise läbirääkimistelaua taga istunuga.

„On üks põhimõte, mis on tähtis. Kui on kokku lepitud kahekesi omavahel või suuremas ringis, et see, millest räägitakse, ei ilmu avalikkuse ette, siis nii ongi. Ja see kehtib kõigi kohta,“ ütles Fälldin.

Kui Aftonbladet oma andmeid Bildtile näitas, ütles viimane, et informatsioon, mille ta edastas, oli sel ajal ka ajalehtedes.

1976. aasta 1. oktoobri Aftonbladet kirjutab aga järgmist: „Päev päeva järel on Thorbjörn Fälldin kohtunud oma toas Gösta Bohmani ja Per Ahlmarkiga. Mitu tundi, mõnikord viis tundi järjest, on nad vestelnud, ilma et keegi asjassepühendamatu oleks juures viibinud. Seejärel on nad välja tulnud ja öelnud ootavatele ajakirjanikele ühte ja sama: asi edeneb samm-sammult. Pärast seda on nad keeldunud ütlemast midagi isegi selle kohta, kuidas need sammud välja näevad.“