Rakvere Vanalinna Kooli lapsevanema Paul Priksi sõnul mõistab üha enam lapsevanemaid, et laps vajab midagi muud kui see on tavakool.

"Waldorfkoolis jätkub aega igale lapsele hommikuti silma vaadata ja tere öelda, lastele antakse aega, ei võidelda loodusseaduste vastu, siin on rohkem tasakaalu, see jätab alles inimese meis: siin ei raamita, ei trillita, ei võrrelda, lubatakse nutta, lubatakse naerda," loetles Priks waldorfkooli omadusi ja erisusi.

Lapsevanema sõnul avastab laps ennast ja maailma läbi loomuliku huvi ja inimese arengu, mitte läbi vajaduse end tõestada, läbi hirmude või konkureerimise.

"Waldorfkoolis saadakse teadmised, kus on erinevad õppeained omavahel lõimunud - tekivad seosed, terviklik pilt, taipamised," on Priks veendunud. "Info ja faktidega pole midagi peale hakata, kui puuduvad seosed."

Ühe olulise erisusena tavakoolist tõi Priks välja ka selle, et kooli ei juhi direktor ega riiklik õppekava, seda teevad inimesed südamega.

"Walfdorfkool annab lapsele julguse küsida, avaldada oma arvamust, arutleda, kuulata teisi, tunda ennast osana millestki suuremast," loetles Priks pädevusi, mis laps waldorfkoolist saab.

Vanemad, kes on elust ja maailmast teadlikud, teevad Priksi sõnul kooli valikul teadlikke otsuseid. Teadlikult valivad nad ka oma lastele just selle kooli, mis on nende jaoks parim ja mida nad usaldavad.

Priks viitas ka Ülo Vooglaiule, kes on öelnud, et kui alguses oleme kõik kui paabulinnud, siis pärast aastaid üldharidussüsteemis oleme kõik kolme sulega kanad. "Waldorfkool ei tambi alla lapse loomingulisust ja sealt tulenevalt julgust ja tahet, siit tulebki erinevus tavakooliga võrreldes," tõi Priks välja põhilise erinevuse tavakooliga.

Huviliste ring laieneb soovitajate kaudu

Tartu Waldorfgümnaasiumi lapsevanem ja juhataja kohusetäitja Katri Tammekand seletas waldorfkoolide populaarsuse kasvu sellega, et lastevanemad, kes on oma lapse waldorfkooli toonud ja saanud positiivsed kogemused, soovivad sinna tuua ka enda järgmised lapsed.

"Lastevanemad, kelle lapsed käivad rõõmuga koolis ja on huvitatud uutest teadmistest, julgustavad ka teisi peresid valima waldorfkooli," selgitas ta populaarsuse kasvu tagamaid. "Aina rohkem tuleb waldorfpedagoogikast teadlikke lapsevanemaid. Seega ei tulda waldorfkooli meediareklaami abil, vaid isikliku kogemuse ja valiku tõttu."

Tammekand tõdes, et ehkki pole läbi viidud tava- ja waldorfkoole võrdlevaid uuringud ja erinevate koolide ja seal õppivate laste võrdlemine on keeruline, on läbi viidud waldorfkoolide vilistlaste uuring.

"Vilistlaste hinnangul mõjub waldorfkool soodsalt elupädevuste arenemisele, üldiselt on nad rahul koolis valitsenud suhete ja õpikeskkonnaga ning peavad koolis õpitut elus hakkamasaamiseks vajalikuks," viitas Tammekand vilistlastele. "Endiste õpilaste arvates pakuvad waldorfkoolid võrdseid haridusvõimalusi kõigile, ka vähem võimekatele lastele."

Vanemate oluline roll

Tema sõnu kinnitavad ka Tartu Waldorfgümnaasiumi õpetaja Meelis Sügis ja lapsevanem Mati Valgepea. Nende sõnul seisneb waldorfkoolide erilisus selles, et koolid on loodud lapsevanemate poolt ja nende roll on kogu kooliaja jooksul väga aktiivne.

"Waldorfkoolides kasutatava metoodika tugevus seisneb selles, et 12 klassi jooksul on tasakaalus teadmiste omandamine ja kunstilis-praktilised ained," sõnastasid Sügis ja Valgepea kooli eripära.

Eripärane on nende sõnul ka kollegiaalne juhtimine, kus otsustusprotsessis osalevad nii õpetajad kui ka lapsevanemad. Paljud waldorfkoolides aastakümneid kasutatud meetodid on aina rohkem levinud ka teistes koolides, olgu selleks perioodõpe või kujundav hindamine.

Tartu Waldorfgümnaasiumi suurim rõõm on nii õpetaja, lapsevanema kui juhataja sõnul see, et lapsed käivad koolis rõõmuga ja uusi lapsi tuleb aina juurde.

Muret teeb neile aga see, et õpetajate töö väärtustamiseks on vahendeid napilt ning olemasolevad õpperuumid ei võimalda täiendavalt õpilasi juurde võtta.