"Kui oled valmis suhtlust pidama internetiga ühendatud arvuti läheduses, siis pole vahet, sest soovides olla paranoiliselt turvaline, peaks me mõtlema oluliselt rohkem kõigele sellele nähtavat ikooni mitteomavale tarkvarale, mis meie arvutis omatahtsi toimetab ning kes-teab-mida ja kurat-teab-kuhu saadab," andis Marvet küberturvaspetsi lihtsa vastuse.

Õigupoolest pole Marveti sõnul ka netiga ühendatusel või mitteühendatusel vahet, sest võib pidada ka kahesilmavestlust suursaadikuga ja ühel hetkel on selle kokkuvõte ikka Wikileaksis avalik.

Marveti sõnul on olulisem aru saada, et meie kohta salvestuva info maht on meeletu ja me peame lihtsalt arvestama tõsiasjaga, et see on peagi sama hästi sorteeritav nagu täna CSI-s sõrmejälgede andmebaas.

Tagauksest võib saada omaette kaup

Marvet möönis, et otse loomulikult on "võimalik" igal tarkvaratootjal lisada oma tarkvarasse tagauksi ning nende kasutamisõigust omal äranägemisel turustada.

Seejuures meenutas ta ajaloolist šifreerimismasinat Enigma, mille koodi britid sõja ajal murdma õppisid, ent mille murtavust pikalt salajas hoiti eesmärgiga neid samu masinaid edasi müüa.

"Meie andmed on kaup, millel on hind nagu igal teisel kaubal ja "jõuametkonnad" on väga hea partner, sest neile tehnoloogia müümise eest on raske kohtusse sattuda," ütles Marvet. Tema sõnul on ainus risk tehnoloogia ostnud diktaatori äkiline kukutamine, aga enamus diktaatoreid tegutseb aktiivselt selle olukorra vältimise nimel.

Informatsioonijulgeoleku spetsialistid teatasid ajalehele Vedomosti, et Vene eriteenistused suudavad jälgida Skype'is toimuvaid vestlusi.

Group-IB peadirektor Ilja Satškov ütles, et eriteenistused suudavad juba paar aastat Skype'i mitte ainult pealt kuulata, vaid ka teha kindlaks Skype'i kasutaja asukoha.