Oma hiljutises avalduses kiitis New Yorgi linnapea Michael Bloomberg linna suurte investeeringute eest haridusse - mitme miljardi dollariline investeering ei tundu aga linna teismelisi aitavat, kirjutab RT.

Kriitikud märkisid, et kõigest 13% mustanahalistest ja latiinodest oli omandanud hariduse ettenähtud tasemel - ja kõigist lõpetanutest 80 protsendil põhioskused puudusid.

Telekanali CBS-TV New York andmetel kukkus 79.3% kandideerinud õpilastest (10 700 õpilast) sisseastumisel läbi - tegu on suurima läbikukkumiste arvuga läbi aegade. Eelmine nö rekord pärines aastast 2007, kui läbi kukkus 71.4% õpilastest.

Hoolimata jõupingutustest ei ole suutnud seadusandjad USA haridussüsteemi parandada, edetabelites jäävad Ühendriigid endiselt teistest arenguriikidest maha.

Pearsoni analüüsis oli USA haridussüsteem 17. kohal, parimaks peeti Soome haridussüsteemi.

USA detsentraliseeritud hariduspoliitika on unikaalne kogu maailmas. Föderaalne valitsus ei tegele hariduse juhtimisega, samuti puuduvad riiklikul tasemel ühtsed õppekavad, hindamissüsteemid ja standardid. Põhja-Ameerika ülikoolide teabekeskuse andmetel lõpetab keskkooli USAs umbes 75% õpilastest.

Ülemöödunud aastal korraldas USA haridusminister Arne Duncan New Yorgis haridusalase tippkohtumise, kuhu lisaks USA haridusjuhtidele kutsuti veel 16 oma haridussüsteemides muljetavaldavaid tulemusi saavutanud riigi, ka Eesti, esindajad.

"Eesti on näide riigist, mis kiiresti tugevdas, kujundas ümber ja uuendas oma haridussüsteemi. Nii on ta hea näide väikesest riigist, mis on jõuliselt edenenud õpetamise ja õppimise kvaliteedi parandamisel," rääkis tollal Stanfordi ülikooli professor Linda Darling-Hammond.

Eesti puhul peeti märkimisväärseks muu hulgas seda, et reforme on suudetud teha eelarvet rangelt kontrolli all hoides.