Rahvusraamatukogu elektriarvetele kulub aastas ligi 55 000 eurot senisest enam

Rahvusraamatukogu tänavune esimese kuu elektriarve oli umbes 6000 eurot suurem kui tavaliselt jaanuarikuus ning aastane prognoositav lisakulu seoses elektri hinna tõusuga on 55 000 eurot.

Riigikogu liige Igor Gräzin leiab, et üks võimalus on vähendada raamatukogu lahtioleku aegu. Tema sõnul annab üks tund kokkuhoiuks aastas umbes 15 tuhat eurot.

"Aga selle loogika järgi on kõige odavam raamatukogu täielik sulgemine," kommenteeris Gräzin Delfile.

"Imelik on see, et Eesti Energia on tavaline teenindusastutus nagu veevärk, lumepuhastus või saapaparandus, aga käitub nagu teenindusevaenulik firma - võtab raha niipalju, kui vähegi saab, toodab ja teeb mida tahes, aga Rahvusraamatukogule, milleta Eestit lihtsalt rahvusena pole, esitatakse taevasse ulatuv arve," on Gräzin hämmeldunud.

Gräzini sõnul on Eesti Energia ja rahvusraamatukogu mõlemad riigiasutused ning riik peab otsustama, kumb peaks teenima kumba - kas elektrijaam rahvuslikku kultuuri või vastupidi.