Vassiljev: riiklik miinimumpalk kaitseb töötajat, ametiühingust ei ole alati abi

Riigikogu liikme, sotside ridadesse kuuluva Rannar Vassiljevi sõnul on Eestis riiklik alampalk vajalik, sest töötajat kaitsvad ametiühingud on erinevalt põhjamaadest valdkonniti väga ebaühtlase tasemega.

"Põhjamaades puudub riiklik alampalk seetõttu, et seal on tugevad ametiühingud ja alampalk on kokku lepitud valdkondade kaupa," kommenteeris Vassiljev Delfile rahandusminister Jürgen Ligi arvamust, et Eestis võiks sarnaselt Rootsiga miinimumpalka mitte kehtestada.

Vassiljevi sõnul on lühinägelik väita, et just alampalk on Euroopa keerulise olukorra põhjus. "Euroopa eesmärk ei ole konkureerida madala sissetulekuga tööde kategoorias Aasiaga. Euroopa tegelik probleem on see, kas suudetakse toota lisandväärtust ning olla innovatiivsed. Edukad on need riigid, kes on teadus-ja arendustegevusse rohkem panustanud ning kelle tootlus inimese kohta paremini balansis," rääkis Vassiljev.

Samuti ei ole Vassiljev nõus eilses "Vabariigi kodanike" saates Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi arvamusega selle kohta, et Eestis ei peaks olema kindlat alampalka, vaid tööandja ja töötaja peaksid ise palgas kokkuleppele saama.

"Üldiselt lepivad tõesti tööandja ja töövõtja palgas kokku, kuid töötaja on lepingu sõlmimisel nõrgem osapool ning just seetõttu on välja töötatud regulatsioonid, mis kaitsevad töötajaid" ütles Vassiljev.

Vassiljev leiab, et riiklik alampalk ei peaks olema kõikidel töötajatel võrdne, näiteks kõrgharidust nõudvatel töökohtedel võiks olla keskmisest kõrgem. "Valdkondades, kus on ametiühingud tugevamad, näiteks transpordisektoris, on kokku lepitud palga miinimumid oluliselt kõrgemal tasemel. Meil on ametiühingud kahjuks valdkonniti väga ebaühtlaselt arenenud," lisas poliitik.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimägi mõtet alampalga kaotamise kohta kommenteerides, et miinimumpalkade kõrge tase ongi üks tööpuuduse ja majanduslanguse olulisi põhjusi ning seda on näidanud eelkõige Euroopas leviv kriis.

Ligi sõnul on kogu majandust kattev miinimumpalk väga vastuoluline regulatsioon, mistõttu paljudes edukates riikides, sealhulgas Saksamaal või Rootsis, ta puudubki.

"Palk, mis näib näiteks pealinnas või kõrget kvalifikatsiooni eeldaval erialal piinlikult madal, võib keskustest väljas ja kehvema ettevalmistuse korral olla töö saamise ainus võimalus. Euroopa kriis on tõestanud, et miinimumpalkade kõrge tase on üks tööpuuduse ja majanduslanguse olulisi põhjusi," ütles Ligi Delfile.

Suurärimees ja Eesti tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi rääkis eile saates "Vabariigi kodanikud", et Eestis ei peaks olema kehtestatud kindlat alampalka, vaid tööandja ja töötaja peaksid ise kokkuleppele saama.

"Mõistlik on ikkagi see, et tööandja ja töövõtja lepivad palgas ise kokku, selleks ei pea olema alampalka määratud. See võiks olla vaba, ega kõikides Euroopa riikides ei ole samuti ju alampalka," lisas Veskimägi.

Suurärimehe sõnul saavadki Eestis alampalka veel vaid osad töötajad tekstiili- ja turvatööstuses ning õmblussektoris.