"Mida tempokamaks, kirjumaks ja virtualiseeritumaks muutub elu meie ümber, seda enam lapsi leiab tee waldorfkoolide juurde," ütles Rosmal asuva Johannese kooli ja lasteaia õpetaja Külli Volmer Delfile.

Volmer selgitas seda sellega, et kui täiskasvanud võivad tänases maailmas enam-vähem hakkama saada, siis lapse ehk inimtaime kasvamine vajab rahu, soojust, järjepidevust, käegakatsutavat tegelikkust ning täiskasvanute selget arusaamist sellest, kuidas areng toimub.

Ta tõi näiteks, et liigvarasele intellektuaalsele arengule panustades maksame hiljem lõivu nii nõrga eluhuvi kui tervisehäiretega.

"Waldorfkoolid ja -lasteaiad panustavad rahulikult ning kivi kivi haaval kõigepealt baasoskustesse, seejärel pealisehitusesse," näitlikustas Volmer. "Waldorfkooli õpetaja julgeb võtta aega ning olla olulises põhjalik."

Volmeri sõnul on waldorfkool tegutsev kool. "Terve laps on eelkõige tegutseja, kelleni praktilised maailmatõed jõuavadki läbi tegutsemise," selgitas ta. "Tegutsemisviisiks on ka oma käega kirjutatud – illustreeritud ainevihiku koostamine, selmet ettetrükitud töövihikus lünki täita."

Õpetaja Volmeri sõnul on kool ajast aega lastele pakkunud seda, milleni kodu ja lähiümbrus ei küündi. Näiteks agraarühiskonnas kirja- ja rehkendustarkust ning laiemat maailmapilti. "Seejuures ärgem unustagem, et vahetu kontakt maailmaga nii nagu ka praktilised eluoskused olid neil lastel loomulikul viisil olemas," rõhutas Volmer.

Mis on tänapäeva laste puhul see, mida maailm nende ümber ei paku?

Volmeri sõnul on hääbumas eelkõige praktilisus ehk "terve talupojamõistus", mida ei saa asendada targad virtuaalsed õpiprogrammid, igipõline tarkus omandatakse vaid läbi praktilise tegutsemise.

Volmeri hinnangul pakub waldorfkool tänapäevasele elule sobivat tasakaalu – esimesel kooliastmel tehakse läbi kõik põllumehetööd, kätt proovitakse muudeski vanades ametites nagu käsitöö, puu- ja savitöö on läbi kooliaastate lemmikuiks nii poistele kui tüdrukutele, keemias ja füüsikas on endiselt hinnas katsete läbitegemised.

Waldorfkooli ülaaste pakub praktikaid põllumajanduses, maamõõtmises ja metsanduses ning sotsiaalsfääris.

Lisaks on waldorfkool Volmeri sõnul mõistnud, et numbriline hindamine on oma aja ära elanud.

"Ergutavast funktsioonist on saanud põhiline võõrandustegur õppija ja õpitava vahel," tõdes Volmer. "Waldorfkoolides usutakse terve inimese arengupüüdu ning toetatakse seda eakohaselt. Ka individuaalne lähenemine on seeläbi võimalik, et lapsi ei mõõdeta nivelleeriva numbrisüsteemiga. Waldorfkool püüdleb selle poole, et inimene saaks eakohast toitu nii kehale, hingele kui vaimule."