Koolituste käigus räägitakse lastele, mis juhtub siis, kui süüdatud tikk kukub maha, põlev küünal on asetatud ebakindlale alusele, ahjul on praod või pliidil on läinud kõrbema toit, teatas päästeamet.

Laste õpetamisel panevad päästjad rõhku eelkõige nende teadmiste jagamisele, mis on õpilastel nõrgemad. Igas Eestimaa paigas võetakse luubi alla just need teemad, millest selle piirkonna lastel vajaka on. Näiteks Harjumaal ja Pärnumaal räägitakse lastele põhjalikumalt, millised on ohud elektrijuhtmete ülekoormamisel.

Kõik koolituse teemad proovivad lapsed läbi praktiliselt, et nad reaalses olukorras oskaksid vastu võtta õige otsuse. Ohuolukorrad on võetud laste igapäevaelust – küünlad, tikud, elektrijuhtmed, ahjud jne. Kui laps oskab õpitut igapäevaeluga seostada, on õppetöö palju tulemuslikum.

Lastele antakse koju kaasa ka ülesanne joonistada koos perega oma kodu evakuatsiooniplaan. Uuringud näitavad, et enamik Eesti peredest ei räägi kodus õnnetuse korral käitumisest. „Loodame, et see annab peredele tõuke rääkida läbi, kuidas käituda, kui kodus peaks kunagi õnnetus juhtuma. Õnnetuse korral on aeg ja õige tegutsemine kõige olulisemad,“ rõhutas päästeameti ennetusosakonna koolitusjuht Kairet Kõljalg.

Päästeameti koolitus „Tean tulest“ sai alguse 2008. aastal ja on suunatud 1.-3. klassi õpilastele. Viie aasta jooksul on tuleohutusalase koolituse läbinud juba üle 46 000 lapse.